Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti riigireitingut

Fitch Ratings peakontor New Yorgis. Foto: Brendan Mcdermid

Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu seniselt tasemelt AA- ühe astme võrra allapoole tasemele A+, reitingu väljavaade on stabiilne.

Fitchi teatel tingis reitingu langetamise olukord, kus valitsussektori üldine võlakoormus kasvab selle aasta lõpuks eeldatavasti 21,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja jätkab keskpikas perspektiivis tõusmist. Võrreldes teiste Eestiga sarnaste riikide grupi mediaani 54 protsendiga, jääb Eesti võlakoormus aga jätkuvalt üheks väiksemaks.

Fitch prognoosib, et eelarvepuudujääk jääb sel aastal 3,6 protsendi juurde SKP-st, väheneb järgmisel aastal 2,4 protsendile ning 2025. aastal tänu valitsuse maksupaketile juba 2 protsendile.

Majanduskasvu väljakutsed

A+ tase peegeldab Fitchi hinnangul seda, et Eesti majanduskasv on olnud nõrk ja majandus kahaneb tõenäoliselt teist aastat järjest. Seda on tinginud Venemaa ja Valgevene vastased sanktsioonid, mis on osas tööstusharudes mõjutanud tarneahelaid, ja Põhjamaade kinnisvarasektori nõrkus.

Majanduskasv peaks kiirenema aasta teises pooles koos reaalpalga kasvuga, kuigi seda võib agentuuri hinnangul tagasi hoida majapidamiste soov hakata oma säästupuhvreid uuesti kasvatama. Seetõttu prognoosib agentuur, et majandus kahaneb sel aastal 1,6 protsenti, mis pöördub järgmisel aastal 3,5-protsendiseks tõusuks.

Agentuur märgib, et Eesti inflatsioon on juunis langenud 9,2 protsendile ja selle peamine põhjus peitub toiduainete hindades, mis peaksid koos muude hindadega küll langema, kuid seni on langus olnud aeglane. Fitch prognoosib, et aasta lõpus jääb inflatsiooni 5 protsendi lähedale ja aasta keskmisena 9,7 protsendi juurde.

Reitingu edasise langetamiseni võiksid agentuuri hinnangul viia valitsussektori võlakoormuse ja SKP oluline kasv, mida võib tingida kasvanud kulusurve või nõrgenenud majanduskasv, mis mõjutab eelarvelaekumisi. Samuti kui geopoliitiliste riskide oluline suurenemine avaldaks mõju majanduskasvule ja eelarvepoliitikale.

Reitingu tõstmiseni viiksid keskpikas plaanis võlakoormuse taseme vähenemine suhtena SKP-sse ning andmed selle kohta, et hiljutised majandusšokid pole tõsiselt mõjutanud majanduse kasvuväljavaateid, konkurentsivõimet ega inflatsiooni.

Fitchi täispikka teadet saab lugeda siin.

Rahandusminister: eelarvepuudujäägi rahastamine läheb kulukamaks

Rahandusminister Mart Võrklaev. Foto: Kermo Benrot

«Fitchi otsus Eesti reitingut langetada tähendab seda, et eelarvepuudujäägi rahastamise laenu abil võib muutuda senisest kulukamaks,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

«Kui me ei soovi suuremaid intressimakseid, peame rohkem pingutama, et puudujääki vähendada ja võlakoormuse kasvu pidurdada. Just sel põhjusel tulime välja mitmete maksumuudatustega ja otsime riigisektoris aktiivselt ka kokkuhoiukohti,» sõnas Võrklaev

«Tuleva aasta eelarve läbirääkimised on kohe algamas, ministeeriumid on meile esitanud ettepanekud kokkuhoiuks oma valdkondades ja lisataotlusi esitada ei saa,» lisas ta.