Madis Müller: keskpanga järgmiseid intressiotsused ei saa ette ennustada

Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Konstantin Sednev / Scanpix

Euroopa Keskpanga nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul pole Euroopa Keskpanga järgmised intressiotsused enam nii ilmselged kui need viimasel ajal on olnud.

Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis neljapäeval keskpanga intressimäärasid ootuspäraselt 0,25 protsendi võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt kiire ja väljavaade on, et see aeglustub vaid üsna järkjärguliselt.

«Mida on aga oodata Euroopa Keskpangalt lähikuudel ja kui palju kõrgemale võivad veel jõuda intressimäärad? Võrreldes paari viimatise Euroopa Keskpanga nõukogu istungiga on olukord muutunud. Varasemalt oli vajadus kiire hinnatõusu pidurdamiseks jätkuvalt tõsta intressimäärasid nii selge, et seda oli võimalik juba päris kindlas toonis ka ette lubada,» kirjutab Müller värskes blogiartiklis neljapäevase intressitõusu otsuse kohta, lisades, et praeguse intressimäärade taseme juures ei ole järgmised otsused enam samaväärselt ilmselged.

«Seni ei soovita ma aga uskuda kedagi, kes väidab teadvat, kui kõrgele intressimäärad veel tõusta võivad ja millal võime oodata intressimäärade langust.»

Eesti Panga president Madis Müller

Müller kinnitab seejuures, et keskpankurite huvi ei ole kergitada intressimäärasid kõrgemale, kui on vajalik inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. «Samas ei saa me ka lubada eksimist teises suunas ja riskida pika aja jooksul kiire hinnatõusu jätkumisega. Õige tasakaalupunkti otsimine ootab Euroopa Keskpanga nõukogu ees nüüd igal järgmisel istungil. Sealhulgas järgmisel kohtumisel septembri keskpaigas, kui oleme vahepeal saanud täiendavat infot majanduse käekäigu ja hinnatõusu suundumuste kohta suvekuudel,» selgitab ta.

«Seni ei soovita ma aga uskuda kedagi, kes väidab teadvat, kui kõrgele intressimäärad veel tõusta võivad ja millal võime oodata intressimäärade langust. Erinevaid muutujaid, mis euroala majanduse käekäiku mõjutada võivad on selleks lihtsalt liiga palju,» rõhutab Eesti Panga president.

Mülleri hinnangul võib üldistatuna öelda, et euroala hinnatõusu aeglustumine juunikuuks 5,5 protsendile on olnud üsna hästi kooskõlas Euroopa Keskpanga viimase prognoosiga. Samas nendib ta, et värskemad majanduse käekäiku puudutavad uudised olnud Euroopas pigem oodatust kehvemad ning ka majanduse lähiaja väljavaade tundub pessimistlikum kui veel mõni kuu tagasi. Sellele viitab tema sõnul muu hulgas selle nädala uudis taaskord langenud ostujuhtide indeksitest, mida peetakse headeks indikaatoriteks majanduse lähiaja käekäigu kohta.

«Jätkuvalt tempoka hinnatõusu põhjustest rääkides ei saa enam viidata kõrgetele energiahindadele või muudele euroala jaoks nii öelda välistele teguritele. Kallinevad erinevate teenuste ja kaupade hinnad ning selle taga on ettevõtjate jaoks sisendhindade tõus, suhteliselt kiire palgakulude kasv, kuid ka kuni viimase ajani veel väga korralikud kasumimarginaalid,» selgitab Müller.

Kestev hoogne toiduhindade hinnatõus raugeb tema sõnul suure tõenäosusega aasta teises pooles, kuivõrd mitmete toidutoormete hinnad on maailmaturul juba odavnenud. «Riskid siin on aga seotud põllumajanduse jaoks keeruliste ilmaoludega sel aastal, samuti Venemaa otsusega mitte täita Ukrainaga sõlmitud viljalepet. See võib tähendada, et toiduainete hinnatõus püsib kiire veel kauem,» möönab Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

«Euroopa Keskpanga senised intressiotsused on selgelt mõju avaldamas – kerkinud on nii pangalaenude kui ka hoiuste intressimäärad, vähenenud on uute laenude maht ning ilmselt on kõrgemad intressimäärad juba üldiselt vähendanud nõudlust majanduses. Väljapoole euroala oma kaupu ja teenuseid müüvate eksportivate ettevõtjate jaoks on halvaks uudiseks olnud Hiina majanduse vaevaline taastumine pärast pandeemiakriisi ning euro valuutakursi ligi 10-protsendiline kallinemine USA dollari suhtes võrreldes sügisese madalpunktiga,» lisab Müller.

Eesti Panga presidendi sõnul saab siiski rääkida endiselt tugevast tööturust, millele viitab rekordiliselt madal tööpuudus euroalal käsikäes suhteliselt hoogsa palgatõusuga. «Sama näeme ka Eestis, kus majandus tervikuna ei ole veel tagasi kasvule pöördunud, kuid inimeste sissetulekud kasvavad juba hindadest kiiremini,» toob ta esile.

Nõrk majandus toob kaasa aeglasema hinnatõusu

«Tavaliselt toob üldiselt nõrk majanduse olukord endaga kaasa pigem aeglasema hinnatõusu. Väiksem nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele tähendab ka vähem võimalusi hindade kergitamiseks. Üks võtmeküsimus nüüd seega ongi, kas juba järsult tõusnud intressimäärad käsikäes nõrgapoolse majandusväljavaatega on piisavad selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks mõistliku aja jooksul kahele protsendile, mis on Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk,» küsib Müller.

«Keskpanga peamine siht on mõistagi hinnatõusu kontrolli alla saamine. Kiire hinnatõusuga kaasnenud probleeme tajuvad teravalt kõik inimesed ja ettevõtted. Me keegi ei taha näha sellist ostujõu vähenemist, nagu Eesti inimesed kogesid möödunud aastal. Samuti on õnneks juba normaliseerumas olukord ettevõtjate jaoks, kel veel hiljuti oli tõsiseid raskusi enda tegevuse planeerimisega tarneraskuste ja tootmiskulude prognoosimatu hinnatõusu tõttu,» lisab Eesti Panga president.

Euroala majanduse järkjärgulise taastumise jõud sõltub Mülleri sõnul ka hinnatõusu aeglustumise tempost, lisaks positiivsele tõukele, mida annab maailmamajanduse taas tugevamale kasvule pöördumine ja inimeste ostujõu paranemine euroalal.

Swedbank ennustab intresside langust märtsis

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina teatas eile, et Euroopa Keskpanga (ECB) intressimäärad võivad hakata langetama järgmise aasta märtsis ning see ühtib ka finantsturgude ootusega.

«Euribor hakkab küll allapoole tulema varem, kuid selle langus ei ole kiire. Turgude ootuse järgi jääb kuue kuu euribor järgmise aasta lõpuks ikkagi 3,5 protsendi juurde. Turgude ootus võib aga kiiresti muutuda, vastavalt sellele, kuidas käitub euroala inflatsioon, kui palju nõrgeneb selle majandus ja mida muud eesolevad kuud euroala majanduses või ka geopoliitikas kaasa toovad,» kirjutab Mertsina oma värskes analüüsis.