Põlvamaal tuvastati üle 9000 seaga farmis seakatk, kõik loomad hukatakse

Seafarm. Foto on illustratiivne Foto: Kristjan Teedema

Eesti suurimale seakasvatajale Rakvere Farm ASile kuuluvas Lutsu farmis tuvastati nakatumine sigade Aafrika katku (SAK). Seafarmile on seatud kitsendused. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) palub ettevõtte suhtes mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Teave sigade haigestumisest jõudis PTAsse 26. juulil. «Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,» selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ja hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

«Kümnekilomeetrises piirangutsoonis farmi ümbruses asub veel üks seafarm, millele seatakse samuti piirangud, et taudi võimalikku levikut ära hoida. Piirangud seatakse loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele,» kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA volitusega isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riski Eesti seakasvatusele.

Liiklus farmi ümbruses võib olla häiritud, mistõttu palub PTA võimalike ebameeldivuste pärast vabandust.

«Kahjuks oleme silmitsi olukorraga, kus hoolimata kõrgetest bioohutusnõuetest on sigade Aafrika katk jõudnud suurde seafarmi. See näitab ilmekalt viiruse ohtlikkust,» ütles HKScan Baltikumi tegevjuht ja HKScan Estonia ASi juhatuse liige Markus Kirsberg. «Lutsu seafarm kuulub meie tütarettevõttele AS Rakvere Farmid. Tegu on meie jaoks olulise algtootmisega, kuna kasvatame sead ise ja omaenda farmides. Ka sealt liiguvad nuumsead Rakvere lihatööstusesse,» lisas Kirsberg.

«Rakvere Farmide seakasvatussüsteemis kehtivad karmid bioohutusnõuded ja ohutusjuhendid,» kinnitas Kirsberg. Põlvamaal Lutsu seafarmis on kõik ettevaatusabinõud täidetud: farm on tarastatud, farmis on statsionaarne desovann nii teenindavale transpordile kui ka töötajatele, täidetud on kõik farmisisesed ranged bioohutusmeetmed ning lisaks peavad kõik töötajad farmi sisenemisel ja väljumisel käima duši all ja saunas, vahetama riided ja veelkord desinfitseerima oma jalad ja käed. «Teeme kõik endast oleneva, et tavapärane töökorraldus jätkuks ja kõik tarned saaks täidetud,» lisas Kirsberg.

SAKi peamised sümptomid:

- palavik üle 40 °C

- isutus, loidus, naha sinakaks muutumine

- köha, hingamisraskused

- verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine

- silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei nakka teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jms abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Taust

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati eelmisel nädalal Võrumaal Rõuge valla majapidamises, kus hukati 116 kodusiga.

Viimane SAK viiruspositiivne metssiga diagnoositi 25. juulil 2023 Põlvamaal Põlva vallas Ahja alevikus.

2023. aastal on Põlvamaal SAKi diagnoositud kokku 17 metsseal, millest viiruspositiivseid metssigu oli 10 ja antikehapositiivsed 7.

Kokku on Eestis 2023. aasta 26. juuli 2023 SAK diagnoositud 40 metsseal, neist 14 viiruspositiivset metssiga.