/nginx/o/2022/05/24/14572397t1h0f14.jpg)
Kantari ja IPF Digitali uuringust selgub, et 31 protsenti Eestimaa inimestest omab sääste, mis aitaksid sissetuleku kaotuse korral vastu pidada kauem kui kuus kuud. Säästud aga puuduvad veerandil (25,2 protsendil) elanikkonnast. Kõige keerulisemas olukorras on 35–54-aastased, kellest 30,4 protsenti väidab, et neil ei ole rahalisi vahendeid kõrvale pandud.
Kui veel möödunud aastal ei jäänud igakuiste väljaminekute kõrvalt raha alles 17,6 protsendil, on see näitaja tänaseks tõusnud 25,2 protsendini. Oluliselt on kasvanud naiste hulk, kellel ei jää raha, mida igas kuus säästa. Kui aasta tagasi väitis seda 19,8 protsenti naistest, siis praegu on neid 30,9 protsenti.
«Viimased aastad ja majandusolukord on kahtlemata jätnud jälje suurele hulgale elanikkonnast, kes on pidanud oma tarbimisharjumusi muutma seoses kasvanud elukallidusega,» ütles IPF Digital ASi ja Creditea Eesti juht Aliise Allik-Skripka. «Sõna otseses mõttes lähebki enamik sissetulekust igapäevaste kulutuste katmiseks ja säästmiseks jääb võimalusi vähemaks. Olukord on sarnane kõigis kolmes Balti riigis. 24,6 protsenti lätlastest väidab, et neil ei jää igakuiste väljaminekute kõrvalt raha alles, Leedus on selliste inimeste hulk 26,7 protsenti.»
Kantari uuringust ilmneb, et vähenenud on nende eestlaste hulk, kes pole viimase 12 kuu jooksul raha laenanud. 2022. aastal oli selliseid inimesi 51,5 protsenti, aasta hiljem on see näitaja 42,8 protsenti.
Kolmes Balti riigis eelistavad inimesed raha laenata eelkõige oma perekonnalt. Viimase 12 kuu jooksul on perekonnalt laenanud Leedus 23,1 protsenti, Eestis 29,9 protsenti ja Lätis 33,1 protsenti uuringus osalejaist. Veel eelmisel aastal olid Eesti inimesed kõige aktiivsemad oma perekonnalt laenu võtma. Eelkõige laenavadki perekonnalt nooremasse, 18–34-aastaste vanusegruppi kuuluvad inimesed.
Uuringust nähtub, et 15,3 protsendi vastanute puhul oli majanduslik olukord Eestis 12 kuud tagasi oluliselt parem kui täna. 42,8 protsenti inimestest ütleb, et see on jäänud samale tasemele.
48,7 protsenti Eestis uuringus osalejatest ei tunne end finantstoodete- ja teenuste suhtes enesekindlalt. Kui meestest peab oma teadmisi heaks 57,6 protsenti, on naiste seas vastav näitaja 39,8 protsenti. Leedu elanikud tunnevad end valdkonnas väga enesekindlalt – 73,4 protsenti tarbijatest teatab, et nad on vähemalt üsna kindlad oma teadmistes finantstoodete ja -teenuste kohta. Lätis tunneb end selles kindlalt 48,7 protsenti vastanutest.
«Kindlasti on kasvanud enesekindluse üks põhjus tarbija harimine ja tõusnud teadlikkus erinevatest laenutoodetest ja põhimõtetest, mida laenu võttes silmas pidada. Inimesed on oma õigustest ja võimalustest oluliselt teadlikumad, kui mõni aasta tagasi,» sõnas Allik-Skripka.
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)