Indeksfondid löövad teisi nagu mujal maailmas, nii ka meil

sendid Foto: Liis Treimann

Ökonomist Indrek Seppo kirjutab vastukajas läinud reedeses Postimehes ilmunud artiklile, kuidas infeksfondid hulga kasulikumad on kui aktiivselt juhitud fondid.

Postimehes ilmunud artiklis «Pensionifondide juhid ei saa oma tööga hakkama» leidis Tõnis Oja muuhulgas, et LHV fondid on kriisikindlad, sest ainsana on nad tõusnud võrreldes 2021. aasta 31. detsembriga.

Selline lähenemine on eksitav. See kehtiks, kui me oleksime investeerinud üksnes 2021. aasta 31. detsembril, kuid teise sambasse laekub raha iga kuu. Nii ongi õigem vaadata investeeringute tootlust üle kõigi kuude.

Järgnev graafik võrdleb Eesti suurimat indeksfondi Tulevat alates tema algusest LHV suurimate fondidega XL ja L ja näitab, kui palju on tänaseks teeninud erinevatel kuudel pensionikontole laekunud raha.

Kogu selle perioodi jooksul on selges vähemuses kuud, mil tehtud investeering on tänaseks kasvanud LHV fondides rohkem kui Tulevas. Üks neist – tõepoolest – detsember 2021. Need, kes ka teistel kuudel palka saanud, oleksid täna jõukamad, olles valinud odava indeksfondi (neid on Tuleva kõrval veel).

LHV soovib end reklaamida kui kriisikindlat fondi. Kriisikindlatel fondidel on kindlasti olemas oma koht – nende poole tasub vaadata, kui pensionini jäänud mõni aasta. Nooremana peavad sõltumatud finantsasjatundjad üsna üheselt mõistlikuks odavat indeksfondi. Need ületavad reeglina pikas perspektiivis kallimaid aktiivseid fonde ning isegi kui mõni aktiivne fond suudab konkurentsi pakkuda, ei ole tavainimene harilikult võimeline seda teiste fondide hulgast üles leidma.

Disclaimer: Indrek Seppo on Tuleva ühistu liige, ning omab nii Tuleva aktsiafondi teise kui kolmanda samba osakuid, LHV jaepanganduse klient ning LHV väikeaktsionär.