ANALÜÜS ⟩ Kiirelt kasvava Nordica müügiks on aeg küps

Praegu on Nordica heas seisus, mille eest võib tänada lennufirmat vedanud Jan Palméri. Kuna tema firmat osta ei taha, saab endise majandus-, praeguse kliimaministri Kristen Michali välja öeldud plaanist lennufirma Nordica maha müüa Eesti riikliku lennunduse lõpupunkt. Foto: Kollaaž

Kliimaminister Kristen Michali (RE) välja öeldud plaan lennufirma Nordica müümiseks lõpetab Eesti riikliku lennunduse pika saaga. Lõpp on kibemagus, aga turg on soodne ja lõpuks on maksumaksjal võimalik tagasi saada lennu­firmasse pandud raha.

Firma loodi 2015. aasta sügisel, kui peaministriks oli Taavi Rõivas (RE) ja majandusministriks just Michal. Kui praegune erastamisplaan õnnestub, võib öelda, et Michal oli selle firma looja ning ka lõpetaja.

Kaheksa aasta jooksul on valitsus andnud lennundusse umbes 90 miljonit eurot: asutamisel 32 miljonit Transpordi Varahalduse aktsiakapitali, 40 miljonit Nordic Aviation Groupile ja viimasele koroonaajal veel 22 miljonit lisaks. Praegusel hetkel on müügihinnast rääkimine puhas spekulatsioon, aga üks ametnik ütles Postimehele, et alla 100 miljoni pole mõtet rääkida.

Erastamiskava on kaheastmeline. Kõigepealt tuleb panna ühte kontserni kokku aktsiaselts Transpordi Varahaldus ja aktsiaselts Nordic Aviation Group ehk NAG ning seejärel asi müüa. Teiste lennufirmadega võrreldes on Eesti oma isegi lihtsa struktuuriga, aga segaduste vältimiseks võib üle korrata. On kaks ettevõtet, millest üks (Varahaldus) omab lennukeid ja teine (NAG) lendab nende lennukitega. NAG omakorda koosneb kahest osast. Esimene on kõigile tuntud Nordica kaubamärgi kaudu, mille alt lennati 2019. aastani. Teine on vähem tuntud – see on NAGi tütarfirma Regional Jet –, kuid sisuliselt olulisem, sest just nemad kasvasid, teenisid päriselt raha, teevad kasumit ja lõid kogu grupile väärtuse.