Raha tuleb ise kaasa tuua: Eestis on kaks valdkonda, kus palgad langevad (1)

Toimetas Carl-Robert Puhm
Copy
Keevitaja.
Keevitaja. Foto: Marko Saarm

Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalgavahemik oli esimesel poolaastal 1481–1947 eurot, mida on 13 protsenti rohkem kui 2022. aastal, näitab töökuultuste portaali CV Keskuse statistika. 

2023. aasta esimeses pooles oli tippspetsialistidele ja keskastmejuhtidele suunatud tööpakkumiste keskmine pakutav palgavahemik CV Keskuses 2170–2728 eurot. Keskastmespetsialistide ja kontoritöötajate tööpakkumistel oli keskmine pakutav palk 1724–2461 eurot ning oskustöölisi ja kutsetöötajaid värbavatel tööpakkumistel 1471–1908 eurot. Teenindus- ja müügitöötajatele pakutavad palgad algasid 1089 eurost ja ulatusid 1414 euroni.

«Pakutav palk kerkis aastaga kõige kiiremini tippspetsialistidele suunatud tööpakkumistel, ulatudes koguni 17 protsendini,» kirjeldas värskeid tööturutrende cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

«Keskastmespetsialistidele ja muudele kontoritöötajatele suunatud tööpakkumistel kasvasid palgapakkumised 12 ning teenindus- ja müügitöötajatel 9 protsenti. Teistest ametirühmadest tunduvalt vähem on palgapakkumised kerkinud abitöötajatele suunatud tööpakkumistel, kus pakutava palga kasv oli esimesel poolaastal 6 protsenti. Ka oskustöölistele pakutava palga kasv jäi tagasihoidlikumaks, kerkides aastaga 7 protsenti,» lisas Grete Adler.

Millistes sektorites palgapakkumised enim kasvasid?

Sektorite lõikes kerkisid palgapakkumised enim finants- (+18 protsenti), pangandus- (+18 protsenti), telekommunikatsiooni- (+17 protsenti) ning haridus- ja teadusvaldkonnas (+17 protsenti). Keskmisest kiiremini kerkisid palgapakkumised ka avalikus sektoris, kasvades aastaga 15 protsendi võrra.

Kaks sektorit, kus palgapakkumised esimesel poolaastal langesid, olid ehitus (-7 protsenti) ja turism (-10 protsenti).

Asukoha järgi kasvasid palgapakkumised keskmisest kiiremini Lääne-Eestis (sh Pärnus), kerkides aastaga 17 protsenti. Pealinnas oli pakutava palga kasv 14, Tartus 12, Kesk-Eesti maakondades 10 ja Ida-Eestis 9 protsenti.

Märksõnad

Tagasi üles