Arenguseire Keskus: vesinikutehnoloogiad eeldavad suuri investeeringuid, kuid võivad tuua Eestile kasu

Vesinikukonsortsiumi leppe allkirjastamine Tallinna kruiisiterminalis andis alguse koostööle, millega tahetakse vesinikumajandus Eestis hooga käima lükata. Foto: Kaido Einama

Globaalset läbimurret ootav vesinikutehnoloogia pakub Eestile mitmeid võimalusi - Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis «Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated».

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et vesinikutehnoloogial on lähimatel kümnenditel potentsiaal olla Euroopa transpordi ja energiamajanduse keskmes, kuid positiivse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb tootmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid.

«Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, sest hetkel toodetakse üle 95% vesinikust endiselt fossiilkütuseid kasutades, peamiselt metaanist. Selliselt toodetud vesinik soodustab globaalset soojenemist samal määral kui fossiilkütuste otsepõletamine,» ütles Varblane.

Vee elektrolüüsi teel päikese- ja tuuleenergia abil toodetud roheline vesinik on seevastu üks keskkonna- ja kliimasõbralikumaid energiakandjaid. Rohelise vesiniku kasutuselevõtt võib ulatuslikult vähendada kasvuhoonegaaside hulka tööstuses, transpordis ja energiatootmises. 

«Läbimurre puhta ehk rohelise vesiniku tootmises seisab praegu skaleerimise taga - tarvis oleks suurema võimsuse ja tootlikkusega ning parema vastupidavusega elektrolüüsereid,» selgitas Varblane ja lisas, et rohelise vesiniku tootmise globaalseks turumahuks hinnati 2021. aastal 3-4 miljardit eurot, kuid aastaks 2030 prognoositakse mitmekümnekordset kasvu.

Eesti potentsiaali avaldumine rohevesiniku ja selle derivaatide tootmises sõltub Varblase sõnul sellest, millises mahus toodab Eesti tuule- ja päikeseenergiat ning Eesti liitumisest üle-euroopalise vesinikuvõrgu ja selle osaks oleva Põhjamaid ühendava Nordic Hydrogen Route’i vesinikutaristuga. Viimase kaudu plaanitakse katta Soome ja Rootsi vesinikuvajadus, mis aastaks 2050 on hinnanguliselt 65 TWh aastas.

Arenguseire Keskus toob raportis välja, et vesinikutehnoloogia levikust majanduslikku kasu saamise eelduseks on siseriikliku vesinikutaristu rajamine, näiteks süvasadamates vesinikutranspordi võimaluste loomine, vesinikutorustiku rajamine ning kohalike päikese- ja tuuleparkide integreerimine vesiniku tootmise ja transpordiga. Lisaks eeldab vesiniku eksportimine ka maismaa transporditaristu uuendamist ja Eesti sadamate muutmist vesinikkütuse sõlmpunktideks.

Kuigi vesinikutehnoloogia arendamine on globaalne, on Eestil võimalusi mitmete tehnoloogiliste murdepunktide mõjutamiseks. Näiteks on Eesti jaoks perspektiivne teadustöö suund seotud tõhusama ja odavama kõrgtemperatuurilise elektrolüüsiga, samuti kütuseelementide ja nendega seotud materjalidega.