INTERVJUU ⟩ Margus Rink: tuleviku osas on mul natuke hõre tunne, kas me oleme mingile krõksule lähedal

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Coop Panga juht Margus Rink
Coop Panga juht Margus Rink Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Tegime laenuportfelli kasvu prognoosi selleks aastaks liiga konservatiivse ja ei suuda ära imestada, et kliente ei morjenda järsk intressitõus, ütles Coop Panga juht Margus Rink. Suurim väljakutse eduka tähtajalise hoiuse kampaania kõrval on see, kuidas saaks üksikuid teenuseid võtnud klienti ka arveldusi panka üle tooma.

Öeldakse, et prognoosimine on tänamatu tegevus. Kui hästi on Coop Pank oma prognoose täitnud?

Kui me eelmise aasta lõpus tegime selle aasta finantsprognoose, siis olime eriti konservatiivsed uute laenude andmise osas. Kuna intressitasemed on tõusnud ja majanduskeskkond habras, siis kas kliendid ikka võtavad laene. Kui meil on tavaline olnud 30–40-protsendine laenuportfelli kasv, siis selleks aastaks tegime 15-protsendise kasvuprognoosi.

Me oleme viimasel ajal olnud konservatiivsemad oma laenuotsustes. Klient peab olema kalkuleerinud, et ta on võimeline kodulaenu euribori pluss kaks protsendipunkti tasuma. Nüüd on kuueprotsendine intress. Poolteist aastat tagasi oli intress kaks protsenti.

Kas kliendid on hakanud jääma laenude tasumisel võlgu?

Me ei näe täna, et võlglastega oleks probleeme. Tasapisi on kodulaenude lühiajalised võlgnevused kasvanud. Eestis oli poolteist aastat ülimadalate võlgnevuste periood, kuna täpselt kaks aastat tagasi aitas pensionireformi raha tasuda tolleaegseid võlgnevusi. Inimesed maksid oma vanad võlad ära. Nüüd on võlgnevuse tase hakanud taas üles ronima. Meil on praegu võlgnevuse tase kaks protsenti, 2021. aasta alguses oli kolm protsenti.

Mis ime läbi saavad kliendid hakkama selliste intressidega?

Ma ikka mõtlen, et kuidas see võimalik on, et aasta tagasi maksis klient kaks protsenti kodulaenuintressi, nüüd maksab kuus. See on võimalik, kuna töötust pole tekkinud. Statistika näitab, et inimeste sissetulekud on kümneprotsendises kasvus. Inflatsioon nagu taltub. Inimesed on hoidnud kokku tarbimisharjumusi muutes, uusi riideid mitte ostes, odavamat kaupa ostes, väljas vähem süües.

Tuleviku osas on mul natuke hõre tunne, kas me oleme mingile krõksule lähedal. Mullu sügisel ütlesin investoritele presentatsiooni tehes, et minu arvates saab 3,5-protsendine euribor kriitiliseks. Panin täiesti mööda, nüüd on neli protsenti. Sellest ei juhtunud mitte midagi. Ma kardan, et ühel hetkel jätkuva intressitõusu tingimustes klient siiski ütleb, nüüd enam ei jaksa.

Siis peab ikka olukord väga halvaks minema? Inimesed püüavad hambad ristis kodulaenu tasuda. Kui selleks kulub rohkem raha, tuleb see mujalt kokku hoida või minna säästude kallale. Majandus võib saada ehk hoobi just nende sektorite kaudu, kes võitlevad kodulaenu maksmise suuremate kulude tõttu väiksema ülejäänud raha eest.

Seda pole nagu tunda. Jaekaubanduses käibed kasvavad, kõik paketireisid on välja müüdud. Kui lähed õhtul sööma, on lauad täis. Autoliisingu andmine on hoogne.

Aga ega senine euribori tõus pole ju täielikult veel rahakotil tantsima hakanud? See ju muutub kunde jaoks alles iga kuue kuu järel...

Jah, minevikus võetud kodulaenu osas on nii. Aga võtame uued koduostjad. Nemad peavad ju kohe teadvustama, et hetkel on neil intress kuus protsenti. Me ei näita talle enam kahte protsenti, vaid kuut. Ja ta võtab selle laenu. Ka mu kolleeg ütles, et kodulaenu otsus on eelkõige emotsionaalne ja siis hakkad kontrollima, kas ma saan seda endale rahaliselt lubada. Aga äriklient arvestab kõigepealt, kas see ära tasub ja emotsiooni on seal vähe. Kas ehitada uus hoone, osta uus sisseseade, investeerida. Olgu kriis või mitte, kodulaenu võetakse ikka.

Kas meil pole nagu selline huvitav samaaegne buumisugemetega kriis? Väliskaubandus saab pihta, laenukulud on kasvanud. Mingid majandusnäitajad on koledaks kiskunud, teised näitavad, et olukord on hea. Inflatsiooniga on majanduskasv, ilma selleta langus?

Ma tabasin end hommikul sarnaselt mõttelt. Me ei uskunud, et sellises hapras keskkonnas tuleb selline mahtude kasv. Ja väga üllatav on pankade erinev laenuportfellide kasv. Meil on töötajad näinud kõvasti vaeva, et kasvatada poolaastaga laenuportfelli 160 miljoni euro võrra. Mõnes teises pangas on laenuportfelli kasv olnud tagasihoidlikum. Tuleb teha vahet, kas kasum on tulnud intressiotsustest Frankfurdis või laenuportfelli kasvust. Meie oleme tööd teinud.

Teised tulemusi raporteerinud pangad on juba poole aastaga teeninud terve läinud aasta kasumi. Miks Coop Pangal on veel sellest natuke puudu?

Ainult natukene. Aga meil on suurtest pankadest kohustuste pool kõige keerulisem. Meil on tähtajaliste hoiuste osakaal suurem ja arvelduskonto jääkide oma väiksem. See mõjutab meie raha hinda. Me maksame väga suure osa euribori tõusu võidust hoiustajatele välja. S-tähega algavad pangad maksavad kõige vähem.

Arvestades senist kasumikasvu, kas on põhjust arvata, et järgmisel aastal saavad aktsionärid tänavu saaduga topelt dividendi, sest kasum on nii palju suurem?

Ma ei saa seda lubada. Teine poolaasta on alles ees. Me ei tea, mis toimub. Aga kui teine poolaasta läheks nagu esimene, siis siin on loogika olemas.

Kas pole kummaline olukord – pankadel on head tulemused, aktsiad ei tõuse?

Meie aktsia on suhtarvudelt odavnenud. Hinna-raamatupidamisväärtuse suhe on 1,6 juures, hinna-kasumi suhe on kaheksa. Samal ajal on põhimõtteliselt kasum aktsia kohta kahekordistunud. Minu tiim on teinud head tööd. Veel aasta tagasi olid investorid ostmas meie pangaaktsiat suhtarvude järgi palju kallimalt.

Aktsiaturg on meil väga ära jahtunud. Kui 2019. aasta ütles osa investoreid IPO käigus, et pangandus on mõttetu äri – omakapitali tootlus alla 15 protsendi, euribor null, teenustasud väikesed. Praeguseks on olukord muutunud, omakapitali tootlus on üle 25 protsendi ja kulu-tulu suhe alla 40 protsendi.

Mis sellel aasta Eesti hoiuste turul edasi toimub? Coop Pank tegi enne jaanipäeva väga hea pakkumise, kas midagi sellist on teilt oodata ka edaspidi?

Aasta tagasi ma ei uskunud, et jõuame hoiuste osas sellise konkurentsini, siis sõdisime laenude pärast.

Hoiusekampaania läks meil väga hästi. Maksime ühe protsendipunkti turust rohkem. Me tahtsime saada nii hoiuseid kui uusi kliente. Saime umbes 170 miljonit uusi hoiuseid ja 7000 uut klienti. Töötame selle nimel, et kui hoius on meile toodud, ehk suunate ka palga meile laekuma. Sisuliselt kirjutasime ühe protsendipunkti sellest intressist kuludes turundusreale.

Coop Panga kõige suurem väljakutse praegu on saada meil mõnda teenust kasutava kliendi arveldused enda juurde. Ainult pooled aastate pikku võidetud kliendid on toonud arveldused meile. Mida rohkem me suudaks kliente siin arvelduskontodel null intressiga raha arvelduste kõrvale hoidma, seda atraktiivsemaks muutuks pank investorite jaoks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles