Riik ei tea veel, kui palju ta ise hakkab automaksu maksma

Alarmsõidukitena lähevad maksuvabastuse alla presidendi auto ja saateauto, peaministri auto ja saateauto, ministrite autod, kaitseväe juhataja auto, Riigikogu juhataja, riigisekretäri ja veel mitmete kõrgemate riigiametite autod. Foto: Madis Veltman

Ilmselt kõige suurema autopargi valdaja Eestis on avalik sektor ise, nii keskvalitsus oma kõigi allasutustega kui kohalikud omavalitsused. Samas tunnistab rahandusministeerium, et nad ei ole veel analüüsinud, kui palju valitsus ja omavalitsused hakkavad automaksu maksma. «Selle analüüsimiseni jõuame siis, kui on välja valitud konkreetne maksumudel,» ütleb ministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Küll aga tähendab see seda, et kui ministeerium plaanib automaksu abil kokku koguda 120 miljonit eurot, siis ei too see automaatselt kaasa valitsuse eelarvepositsiooni paranemist samas mahus. 120 miljoni all mõeldakse ikkagi maksulaekumist, mitte eelarvepositsiooni parandamist. Kui mõni ministeerium, riigiasutus või vald maksab automaksu riigikassasse, siis osaliselt on see siiski raha liigutamine ühest käest teise. Kui mõni ministeerium, riigiasutus või vald ostab uue auto, siis maksvad nad selle pealt maksu nagu kõik teisedki. Ainuke erinevus see, et raha automaksu tasumiseks tuleb maksude küsimisest endast.

Praegu ei ole veel ka teada, kuidas erinevad avaliku sektori asutused uuele maksukoormusele reageerivad. Kas suurendavad eelarveid ja küsivad raha juurde või korraldavad ümber ning tõmbavad kokku asutuse eelarve sees. Automaksu väljatöötajad ütlevad, et automaks peab riigisektorit motiveerima samamoodi nagu erasektorit: panema eelistama väiksemaid ja vähemsaastavaid autosid.