/nginx/o/2023/07/20/15469176t1h47fa.jpg)
Ehkki teise samba pensionifondide viimase poolaasta ja isegi ühe aasta tootlus on üsna viisakas, on fondiosakute hinnad valdavalt palju madalamad kui enne suure sõja puhkemist Ukrainas. Ainsana on suutnud osakute hinda kasvatada LHV pensionifondid.
Pensionikeskus näitab lühikeste perioodidena pensionifondide kolme ja kuue kuu ning ühe aasta tootlust. Neid perioode vaadeldes tunduvad tootlused üsna korralikud olevat. Konks on aga selles, et 2022. aasta oli pensionifondide jaoks annus horribilis ning lühikeste perioodide tootlus arvutatakse fondiosakute madalate hindade põhjal.
Kui aga vaadata fondiosakute hindade muutust alates 2022. aasta algusest, on kõik fondid peale LHV omade väiksemas või suuremas miinuses.
Tõsi, maailma finantsturud pole eelmise aasta suurest langusest kuigivõrd toibunud. Erandiks on siin USA suured tehnoloogiahiiud, mis on vedanud Ühendriikide aktsiaturud küll veel mitte rekordtasemele, aga selle lähedale.
Seega tuleks pensionifondidele ja fondijuhtidele hinnanguid andes võrrelda osakuhindade kasvu finantsturgude üldise liikumisega.
Üks kriteerium fondijuhtide töö hindamisel on võrdlus, kas aktiivselt juhitava osaku hind on kallinenud rohkem või odavnenud vähem kui indeksifondide osakute hinnad. Indeksifondid peegeldavad finantsturgude liikumisi tervikuna.
Kui vaadata teise samba indeksifondide osakuhindade kasvu alates 2021. aasta 31. detsembrist, on kõikide osakute väärtus selle veidi enam kui poolteise aastaga kahanenud. Kõige vähem on odavnenud SEB pensionifondi Indeks 100 osakute hind (3,09 protsenti) ja Tuleva Maailma Aktsiate pensionifond (3,44 protsenti).
Aktiivselt juhitud pensionifondidest on indeksifondidest paremini läinud vaid LHV fondidel. Kõigi teiste pensionifondide aktiivselt juhitud fondidel on läinud kehvemini, ehkki nende teenustasud on suuremad, mis peaks andma ka parema tulemuse.
Indeksifondidel aktiivset juhtimist ei ole, mistõttu liiguvad nende osakute hinnad enam-vähem samas taktis maailma finantsturgudega. Tõsi, meie indeksifondid ei järgi üht indeksit, vaid on mitmest globaalsest indeksifondist koosnevad portfellid – sisuliselt indeksifondifondid.
Igatahes võib öelda, et kui vaadata viimast pooltteist aastat ehk suure sõja aega, võib rahule jääda vaid LHV juhitud pensionifondidega. Teiste, eriti Luminori fondide juhtimisega rahule jääda ei saa.
Mõned päevad tagasi puhkes sotsiaalmeedias taas diskussioon fondide teenustasude ja selle üle, kui palju osakuomanikud varahaldusettevõtetele maksavad. Teenustasude eesotsas on LHV ja Luminori pensionifondid. Suurimaid haldustasusid maksavad LHV pensionifondid L (1,95 protsenti) ja XL (1,73 protsenti varade mahust). Järgnevad kolm Luminori fondi, mille tasud jäävad 1,27–1,33 protsendi vahele.
Kõrged haldustasud on põhjendatud juhul, kui kallis fondijuhtimine annab ka hea tulemuse. Osakuhindade kasvu vaadates võib öelda, et LHV fondide haldustasud on küll kõrged, aga fondijuhtide töö tulemusega võib enam-vähem rahul olla. Küsitav on aga, miks peaksid pensioniinvestorid andma oma pensionivara Luminori fondijuhtide hallata.
Kui aga vaadata pikki perioode, tekib küsitavusi ka LHV kõrgete valitsemistasude põhjendatuses.
Pikki aastaid olid teistest peajagu paremad LHV teise samba fondid, eriti L. Ja kui vaadata 15 aasta tootlusi, siis on parima tootlusega endiselt LHV teise samba fondid. Paraku aga on teise samba fonde, mille eluiga on vähemalt 15 aastat, väga vähe: viis LHV, kolm Swedbanki ja kaks SEB Varahalduse fondi.
Ülevaatlikuma pildi fondide pikaajalisest tootlusest saab kümne aasta näitajatest, millest selgub, et LHV fond L ei olegi parima tootlusega, vaid alles viiendal kohal, jäädes alla ka veidi agressiivsema strateegiaga fondile XL.
Parima kümne aasta tootlusega teise samba fond on Swedbanki 1980.–1989. aastal sündinutele mõeldud fond, mille aastane tootlus on tervelt ühe kuni poolteise protsendipunkti võrra LHV eelnimetatud fondide tootlusest suurem.
Juulis lõpeb järjekordne periood, kus pensioniinvestorid saavad esitada avaldusi nii pensionifondi vahetamiseks kui ka teisest sambast väljumiseks.
Pensionikeskuse statistika näitab, et teisest sambast väljujate arv on täiesti kokku kuivanud. Eilseks on lõppeval perioodil esitanud teisest sambast lahkumise avalduse 4986 inimest, mida on peaaegu poole vähem kui varasematel perioodidel ja 30 korda vähem kui teise samba reformi käivitumise esimesel perioodil.
Praegust majanduse olukorda arvestades võib öelda, et teisest sambast väljumine on vähemalt mõneks ajaks lõppenud.
Autoril on LHV pensionifondi L osakuid.
Luminori pensionide fondijuht Vahur Madissoni vastus Postimehe analüüsile:
Postimees kirjutas tänases analüüsis, et pensionifondide juhid ei saa oma tööga hakkama, sest ehkki teise samba pensionifondide viimase poolaasta ja isegi ühe aasta tootlus on üsna viisakas, on fondiosakute hinnad valdavalt palju madalamad kui enne suure sõja puhkemist Ukrainas.
Madisson märgib, et Postimehe loos on rõhutatud eelkõige viimase pooleteise aasta tulemusi, mille põhjal on antud Luminori suhtes karm hinnang.
«Teisalt on samas artiklis järjestatud ka pensionifondide 10 aasta tulemused, mis lükkavad esitatud hinnangu ümber. Artiklis on väljendatud Luminori suhtes rahulolematust, kuigi 10 aasta tulemustes on Luminori A Pluss Pensionifond teisel kohal kõikide fondide lõikes, sh eespool pensionifondidest, mida on Luminorile vastandatud positiivse näitena,» kirjutab Madisson.
«Juhime tähelepanu, et pensionikogumises on olulised pikaajalised tulemused ning lühikeste perioodide alusel tehtud järeldused võivad olla pensionifondide investoritele eksitavad. Seetõttu tuleb hinnangute andmisel lähtuda eelkõige pikaajalistest tulemustest ja rõhutada nende olulisust võrreldes lühiajaliste tulemustega. Samuti tasub arvestada, et tabelites on tulemused esitatud juba peale fondidest tehtud kulusid, sh valitsemistasusid, millele tuleks samuti tähelepanu juhtida kui võrreldakse valitsemistasusid,» kirjutab fondijuht.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)