ANALÜÜS ⟩ Automaksu plaanid on täis ületamatuid vastuolusid

Isamaa korraldas superministeeriumi juures automaksuvastase meeleavalduse. Foto: Madis Veltman

See pole öeldud isegi etteheitena. Samamoodi on vastuolud ka kõikide teiste riikide automaksudes. Lõplikult ei olegi võimalik neid vastukäivusi ületada, sest proovitakse lahendada mitut vastandlikku eesmärki korraga: säästlikkus versus õiglus; linn versus maa; keskkond versus liikuvus. Mingid komponendid Eesti maksukavas toovad kaasa selle, et vaesemad hakkavad subsideerima rikkamaid. Teised komponendid proovivad seda pehmendada ja panna suuremat koormust jõukamate peale. Tervikuna ei õnnestu kumbki.

Ministeerium on avalikuks teinud kaks maksuversiooni, mille kohta nad ise ütlevad «lai» ja «kitsas». Mõlemad peaks riigieelarvesse tooma 120 miljonit eurot aastas. «Kitsas» versioon tehakse kolmekomponendiline: baas­osa, auto vanus ja selle jäätmeheide (CO₂). «Laia» versiooni puhul lähevad lisaks arvesse auto mass ja võimsus. Vähim, mis tuleb iga mootorsõiduki (ka mootorratta) eest maksta, on 300 eurot registreerimismaksu ja 30 eurot aastamaksu.

Uue pisikese Škoda Fabia eest tuleks «laiaks» nimetatud maksukava järgi tasuda 950 eurot registreerimismaksu ning 148 eurot aastamaksu. «Kitsa» versiooni puhul vastavalt 858 ja 58 eurot. Uue täis­elektrilise Porsche Taycani eest tuleks «laia» variandi puhul välja käia 1000 eurot registreerimise eest ja 240 eurot aastamaksu, «kitsa» puhul vastavalt 300 eurot ja 30 eurot.