Uuring: eestlased tahavad kiiremat rohepööret EL-i keskmisest vähem (3)
20. juuli 2023, 20:15
Eurobaromeetri uuringu kohaselt tuleks üle poolte ehk 58 protsendi eurooplaste arvates rohemajandusele üleminekut kiirendada, sest energiahinnad kõiguvad ja Venemaa sissetung Ukrainasse tekitab muret gaasitarnete pärast, samas eestlastest vastanute seas pooldasid rohepöörde kiirendamist vaid 30 protsenti.
Valdav enamik ehk 93 protsenti Euroopa Liidu (EL) kodanikest usub, et kliimamuutused on maailmas tõsine probleem, vaid eestlastest vastanute seas oli see näitaja 76 protsenti. Majanduse vaatevinklist on 73 protsenti eurooplastest ja 52 protsenti eestlastest nõus, et kliimamuutustest tingitud kahjuga seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud. Kolm neljandikku eurooplastest ja 51 protsenti eestlastest on nõus, et kliimameetmete abil saab edendada innovatsiooni.
Pea üheksa EL-i kodanikku kümnest leidis, et kui liit soovib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsust, tuleks kasvuhoonegaaside heidet vähendada miinimumini ja muu heite puhul kasutada kompenseerimist. Ligi üheksa eurooplast kümnest leiab, et on oluline, et EL seaks taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ambitsioonikad eesmärgid, ning peaaegu sama palju inimesi peab oluliseks seda, et liit võtaks meetmeid energiatõhususe parandamiseks, näiteks julgustades inimesi oma kodu soojustama, päikesepaneele paigaldama või elektriautosid ostma.
Kümnest vastajast seitse usub, et fossiilkütuse impordi vähendamine võib suurendada energiajulgeolekut ja olla EL-i majandusele kasulik. samas enamik ehk 63 protsenti EL-i kodanikke võtab juba ise kliima kaitseks meetmeid ning teeb teadlikult kestlikke valikuid iga päev. Vastates küsimusele, kes vastutab kliimamuutuste vastu võitlemise eest, rõhutasid kodanikud, et lisaks igaühe enda tegevusele on vaja reforme, mida peaksid tegema riikide valitsused, EL ning ettevõtjad ja tööstus.
Euroopa kodanikud märkavad kliimamuutustega kaanevaid ohte ka oma igapäevaelus. Keskmiselt tunneb rohkem kui kolmandik eurooplastest, et keskkonna ja kliimaga seotud riskid ja ohud puudutavad teda ennast, kusjuures seitsmes liikmesriigis, peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ka Poolas ja Ungaris tunneb nii üle poole elanikest. 84 protsenti eurooplastest ja 60 protsenti eestlastest nõustub, et kliimamuutuste ja keskkonnaküsimustega tegelemine peaks olema rahvatervise parandamise prioriteet, samas kui 63 protsenti küsitletutest nõustub, et kliimamuutuste mõjuga kohanemine võib anda EL-i kodanikele positiivseid tulemusi. Eestis nõustus sellega 36 protsenti küsitletutest.
Kliimamuutusi käsitlevas Eurobaromeetri eriuuringus küsitleti 26 358 inimest eri sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest ning kõigist 27-st EL-i liikmesriigist. Küsitlus toimus 2023. aasta 10. maist 15. juunini. Intervjuud viidi läbi kas inimeste kodudes või video vahendusel.