Uuring: järjest rohkem inimesi eelistab uue auto valikul üht konkreetset tüüpi mootorit. See ei ole elekter (1)
20. juuli 2023, 13:08
If Kindlustuse tehtud uuringust selgus, et ehkki täna sõidavad Eesti inimesed peamiselt bensiini- või diiselmootoriga autodega, on see trend muutumas ning järgmise sõidukina näevad paljud hoopis teist varianti.
Uuringust ilmnes, et 90 protsenti Eesti autojuhtidest sõidab kas bensiini- või diiselmootoriga autoga. Teistsuguse mootoriga liigub 10 protsenti autodest, neist enamiku moodustavad hübriidmootori või gaasiga sõitvad autod. Elektriautoga sõidab kõigest üks protsent vastanutest.
Kui vaadelda aga seda, millist autot tahaksid inimesed endale järgmiseks, siis selgub, et eelistused on suurel määral muutumas. Nimelt soovib diiselmootoriga autot järgmise sõidukina osta 25 protsenti vastanutest. Bensiinimootoriga autot eelistaks 22 protsenti küsitletutest, hübriidi 17 protsenti, elektriautot kaheksa protsenti, elektriga laetavat pistikhübriidi samuti kaheksa protsenti, vedelgaasi või vesinikuga sõitvat autot kumbagi kaks protsenti vastanutest. 16 protsendil inimestest ei ole veel selget eelistust kujunenud.
«Oluliselt on tõusnud huvi hübriidide, pistikhübriidide ja elektriautode vastu. See tähendab, et varsti soovib ligi viiendik elanikest laadida oma autot elektriga. Seejuures võib märgata, et nooremad inimesed soovivad vanematega võrreldes selgelt vähem diiselmootoriga sõidukeid ja rohkem elektriautosid,» selgitas If Kindlustuse Balti kahjude vanem tehniline ekspert Marion Meius.
Maal elavad inimesed soovivad elektriautot rohkem kui linnainimesd
Praegu on maapiirkondades eelistatuim automootor diisel, mis paneb liikuma rohkem kui pooled autod. Pealinnas on aga populaarsed bensiinimootoriga autod. Kui vaadelda, millist autot soovivad Eesti inimesed järgmiseks, langeb maapiirkondades diiselmootoriga autode eelistus kaks korda ehk 32 protsendile, pealinnas väheneb bensiinimootoriga autode eelistamine rohkemgi, 24 protsendile. Seejuures kasvab oluliselt soov omada elektriautot, maapiirkondades soovib seda järgmiseks sõidukiks üheksa protsenti ja pealinnas seitse protsenti vastanutest. Sama trend kehtib ka teistes Eesti piirkondades.
«Eks iga tehnoloogiaga harjumine võtab aega, kuid laiema tendentsina on märgata, et inimeste huvi diisel- ja bensiinimootoriga autode vastu langeb. Alternatiivina ei nähta tulevikus gaasi – selle roll isegi väheneb –, küll aga soovivad inimesed järjest rohkem hübriidmootoriga sõidukit, või autot, mida saab elektriga laadida,» märkis Meius.
«Üle Baltikumi kerkib selgelt esile üldine liikumine elektrisõidukite poole.»
Kui Eestis kasutatakse bensiini- ja diiselmootoriga autosid üsna võrdselt, siis Lätis ja Leedus on märksa populaarsemad diiselmootoriga sõidukid. Lõunanaabrite juures kasutatakse autokütusena selgelt rohkem vedelgaasi. Oma järgmise autona eelistaksid aga ka Läti ja Leedu inimesed elektriga laetavat sõidukit aina rohkem.
«Üle Baltikumi kerkib selgelt esile üldine liikumine elektrisõidukite poole. Tõenäoliselt mõjutavad valikuid fossiilkütuste hinnatõus, elektrisõidukite säästlikkus ja samuti viimasel ajal jõudsalt arenenud päikeseenergia väiketootmine. Ilmselt näevad eramute juurde paigaldatud päikeseparkide omanikud elektrisõidukites võimalust oma investeeringute tasuvusaega lühendada,» arvas Meius.
If Kindlustuse Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.