Keit Kasemets ⟩ Kolm mõtet, miks automaks peaks olema oluliselt rohelisem

Tossavad autod Foto: Margus Ansu

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets esitab kolm mõtet, miks automaks peaks olema kasvuhoonegaaside heite põhine, miks kasutatud autode esmaregistreerimise madalam maksustamine ei ole mõistlik idee ja miks elektriautode maksustamine tuleks enne mitu korda läbi mõelda.

Süsinikuheitepõhine maks

- Autopargi suur CO2-heide on Eestis teema. Meil ostetakse (koos Küprose ja Lätiga – K.K.) kõige saastavamaid uusi autosid. 2021. aastal oli Eestis kasvuhoonegaaside emissioon 142 g CO2 kilomeetri kohta. Võrreldes 2020. aastaga kasvas emissioon 17,9 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 116,3 g CO2 kilomeetri kohta. Meile sarnaste geograafiliste oludega ja ilmaoludega Rootsis aga 88,3 g. Seda on 60 protsenti vähem.

- 2021. aastal moodustas sõiduautode kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus ca 61 protsenti kogu Eesti transpordisektori KHG heitkogusest, ca 14 protsenti kogu Eesti energeetikasektori KHG heitkogusest ja ca 11 protsenti kogu Eesti KHG heitkogusest.

- Teiste ELi riikide kogemus näitab, et CO2-põhine maks toimib. 21 riiki 27st rakendavad kas CO2-põhist registreerimismaksu või kasutusmaksu. Need, kellel CO2-põhist maksu ei ole, on automaksu kehtestanud juba ammu ja pole seda reforminud. Ükski riik ei ole hiljuti kehtestanud maksu, mis ei oleks CO2-põhine. Ka OECD järeldab oma analüüsides, et kõik riigid liiguvad CO2-autode maksustamise poole. Kui me seda ei kasutaks, läheksime tegema midagi, mida teised riigid tegid 20 või rohkem aastat tagasi ja enam ei kasuta.

Elektriautode maksustamine

- Automaksu heade näidetena tuuakse erinevates analüüsides Rootsit ja Prantsusmaad, kus CO2-põhine automaks on kõrge ja elektriautodele maksu ei ole või on lisasoodustused. Paljud rahvusvahelised maksusoovitused ja analüüsid keskenduvad sellele, kuidas suurendada sisepõlemismootoriga autode ja elektriautode ostmise kulu erinevust. Mida soodsam on osta elektriautot, seda rohkem neid ka ostetakse.

- Eile tuli uudis, et Euroopas ületas uute täiselektriliste autode müük diiselautode müügi. Elektriautode turuosa on Euroopas 15 protsenti, Saksamaal ligikaudu 25 protsenti, Eestis vaevalt 4 protsenti. 

- Eesti eesmärk peaks olema esiteks pidurdada transpordisektori heite kasvu ja seejärel heidet vähendada. Üks esimesi eesmärke selle saavutamiseks peaks olema müüdud uute elektriautode osakaalu kasv vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele (4 protsendilt 15 protsendini).

Kasutatud autode esmaregistreerimise madalam maksustamine

- Keskkonnale on muidugi hea, kui autot kasutatakse võimalikult kaua. Ei pea ostma uut, võib osta kasutatud.

- Keskkonna ega Eesti huvides pole mitte kuidagi maksustada kasutatud esmaregistreeritud autosid madalama maksuga kui uusi.

- Tuleb arvestada, et Eestis on ELi üks kõige vanimaid autoparke ja ei ole mingit põhjust, miks vanu autosid (näiteks 20 aastat vana Audit, mida näidetes on kasutatud) peaks Eestisse juurde tooma.

- Kasutame neid autosid, mis on uuena või üsna uuena Eestisse toodud.