/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/07/20/15467105t1h8529.jpg)
Eestis tarbitakse alkoholi ühe elaniku kohta ligi 30 protsenti enam kui Euroopa Liidus. Samas on WHO seadnud eesmärgiks vähendada alkoholi liigtarvitamist 10 protseni võrra aastaks 2025. Eksperdid arutlevad, mis aitaks seda saavutada.
Tippbaarmen: kui inimesed tarvitavad vähe alkoholi, siis arvatakse, et neil on midagi viga
Mullu tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke üle 15-aastase elaniku kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,2 liitrit, mis on 1,2 protsenti enam kui aasta varem ja pea 30 protsenti enam kui Euroopa Liidu keskmine. Kuigi aastaid alkoholi tarbimine kahanes ning 2018. aastaks suudeti viia kogutarbimise näitaja 10,0 liitrini, siis alates 2019. aastast on kogutarbimine taas tõusutrendis.
Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuse keskuse valdkonna juhi Anneli Sammeli sõnul on kõigil põhjust alkoholi tarbimist vähendada, ka nendel, kes enda arvates tarbivad alkoholi mõõdukalt.
«Kahjuks peetakse alkoholi igapäevast tarbimist ühiskonnas niivõrd normaalseks, et kui alkoholi tarbitakse mõõdukalt, vähe või üldse mitte, arvatakse, et sul on midagi viga.»
«Üha enam tuleb teadusandmeid alkoholi tarvitamise pikaajalistest mõjudest tervisele ja elueale. Andmed näitavad, et alkohol põhjustab üle 60 kroonilise haiguse, 200 halveneva terviseseisundi väljakujunemise ja eluea lühenemist,» selgitas Sammel. See on üks tugevamaid põhjuseid, miks alkohoolsete jookide tarbimisega ettevaatlikumalt ringi käia.
Baarmen: liigtarvitamist peetakse normaalseks
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) eesmärk on vähendada alkoholi liigtarvitamist 10 protsendi võrra aastaks 2025. Liigtarvitamise vähendamise on endale eesmärgiks võtnud ka alkoholitootjad.
«Vastutustundliku alkoholitarbimise eelduseks on, et inimene teab, kuidas alkohol tema tervisele ja meeleolule mõjub ning hoolib iseenda heaolust. Selle teadmise põhjal on lihtsam teha läbimõeldud otsuseid, tarbida mõistlikult ning suunata ka kaaslasi vastutustundliku tarbimise poole,» selgitas Eesti tipp-baarmen ja Prike brand ambassador Risto Säinas.
Ta tõi välja, et ühiskonnana vajame alkoholitarbimise vähendamiseks ka mõttelaadi muutust. «Kahjuks peetakse alkoholi igapäevast tarbimist ühiskonnas niivõrd normaalseks, et kui alkoholi tarbitakse mõõdukalt, vähe või üldse mitte, arvatakse, et sul on midagi viga. Sellega survestatakse salamisi alkoholi tarbima, sest keegi ei soovi seltskonnas anda pidevalt vastuseid, miks ta on otsustanud vastutustundlikult tarbija ja eelistab kvaliteeti kvantiteedile,» kirjeldas Säinas.
Kas tervislikumad joogid on sobiv lahendus?
Prike esindaja sõnul on ekslik loota, et alkoholitarbimine ühiskonnast täielikult kaoks, kuid alkoholitarbimist aitavad kindlasti vähendada ka erinevad alkoholivabad alkohoolsed joogid ehk destillaadid. «Maitsva ja kvaliteetse joogi tarbimine on osa maitsenaudingust, mis kaasneb väljas käimise või kohviku külastamisega. Viimase paari aasta jooksul on Eesti turule jõudnud palju alkoholivabasid destillaate – erinevad ginid, õlud, vahuveinid, mis tagavad võrdväärse maitseelamuse, kuid seda promillivabalt ja tervislikumalt. See on üks viis, kuidas liigtarvitamist vähendada,» selgitas Säinas.
Säinase sõnul on tarbijate huvi alkoholivabade jookide vastu jõudsalt kasvanud. «Kõige enam tuntakse huvi alkoholivabade kokteilide vastu, mille üheks komponendiks on just destillaat. Näiteks saab maailma üht armastatuimat kokteili džinn ja toonik nautida nii, et selles poleks tilkagi alkoholi ning maitse on täpselt selline, nagu ta klassikaliselt olema peab. Sama on paljude teiste kokteiliga, mida muidu ollakse harjutud jooma alkoholiga,» lisas Prike brand ambassador.
Ta usub, et huvi mittealkohoolsete jookide vastu aasta-aastalt kasvab, sest inimeste teadlikkust tervislikest eluviisidest on üha kindlamalt ühiskonda juurdumas.