/nginx/o/2023/07/20/15467053t1h8719.jpg)
Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida, kirjutab ministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht.
Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda, tervikuna jääb personalikasv alla ühe protsendi.
Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt.
Avalikuks sektoriks on loetud valitsussektor (ministeeriumid koos allasutustega), riigi ja kohalike omavalitsuste asutused (nt koolid, muuseumid, raamatukogud), riigifirmad (nt Eesti Post) ja riigi omanduses olevad sihtasutused ja MTÜd (nt SA Eesti Filmi Instituut).
Sektorisse tervikuna tuli eelmisel aastal juurde 1329 inimest, mis teeb koguarvu juures (135 037) kasvuks vaid 0,9 protsenti. Inimesi lisandus riigi äriühingutesse ja omavalitsusasutustesse, jõudsalt kahanes aga personal ministeeriumite valitsemisalades, kus jäi aastaga vähemaks 438 teenistujat.
/nginx/o/2023/07/20/15467041t1h4713.jpg)
Näeme, et kõige enam vähenes teenistujate arv siseministeeriumi valitsemisalas. Selle tingisid ümberstruktureerimine, samuti politsei- ja piirivalveameti sisemised töökorralduse muutused. Tublit vähenemise trendi näitasid ka kaitseministeerium, rahandusministeerium, justiitsministeerium.
Teenistujate arvu kasvuks on mitu põhjust. Näiteks sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas palgati juurde tervishoiutöötajaid, niisamuti oli vajalik sotsiaalkindlustusameti lisatööjõud sõjapõgenikega tegelemiseks.
/nginx/o/2023/07/20/15467043t1h3156.png)
Ministeeriume ja nende haldusalasid tervikuna vaadates on arusaadav kasv IT- ja küberturbega seotud valdkonnas. Riigi vajaduste ja julgeoleku seisukohalt on IT tervikuna olnud ja jääb ka lähitulevikus kasvualaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on digipöörde raames kaardistanud ministeeriumite vajadused ja vastava finantsilise ja IT-personali vajaduse. Täiendava personalivajadusena nähakse 2023.–24. aastal valitsemisalade üleselt ca 100 inimest.
Riigi sihtasutustes töötas 2022. aastal kokku 13 997 inimest, kolmandikus sihtasutustest toimus töötajate vähenemine. Keerulised ajad tõid kaasa personalimuudatusi riigi 18 haiglas. Kokkuvõttes jäi 2022. aasta pilt suhteliselt stabiilseks – meditsiinipersonal vähenes 8 töötaja võrra.
/nginx/o/2023/07/20/15467049t1h1471.png)
Koroonajärgselt on riigi äriühingud teinud läbi valdkondliku taastumise. 2022. aastal kasvasid enim kaks riigiettevõtet: Eesti Energia (+478) ja AS Nordic Aviation Group (+346).
Eesti Energia töötajate arvu kasv tulenes vajadusest energiakriisi ajal põlevkivi kaevandamiseks kaevureid tähtajaliselt juurde palgata. AS Nordic Aviation Group kasvas lennundusvaldkonna taastumisel pärast koroonakriisi, niisamuti nagu AS Tallinna Lennujaam, kuhu lisandus aastaga 47 inimest.
/nginx/o/2023/07/20/15467051t1h219b.png)
Samuti kasvas tervikuna AS Eesti Posti töötajate arv (+63). Samas, tänu automatiseerimisele ja töökorralduse muudatustele, töötajate arv mitmes grupi ettevõttes vähenes. Vaid kahes tütarettevõttes tuli seoses äritegevuse kasvuga töötajaid juurde, seda eelkõige logistikaüksuses.
Pikemalt saab ülevaatega tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)