Plaanitav automaks annab seisvatele romudele kaheaastase armuaja

Autoromu Tallinnas Lasnamäel Foto: Erakogu

Rahandusministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetaud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg.

Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis. «Seisvad autod kujutavad endast keskkonnaohtu ja neid jäetakse kergekäeliselt avalikku ruumi lagunema,» kirjutatakse mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Seetõttu käib ministeerium mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega välja ettepaneku maksustada lisaks liiklusregistri alusel aktiivses kasutuses olevatele sõidukitele ka need, mis kuuluvad ajutiselt või automaatselt peatatud kandega sõidukite hulka.

Selleks et anda nende sõidukite omanikele ja riigiasutustele mõistlik aeg, et need utiliseerida või leida muu lahendus, kehtestatakse peatatud kandega sõidukite maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg.

Kui peatatud kandega sõiduk on omanikul alles, saab selle viia lammutusse. Kusjuures sõidukite puhul, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, ei peagi esitama lammutustõendit, et seda registrist kustutada.

Rahandusministeeriumi hinnangul on peatatud kandega sõidukite suure hulga põhjuseks sageli motivatsiooni puudus neid registrist kustutada. Samas on paljud peatatud kandega sõidukid omanikuta, hävinud või ei kuulu enam registrijärgsele omanikule.

Kui peatatud kandega sõiduk on omanikul alles, saab selle viia lammutusse. Kusjuures sõidukite puhul, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, ei peagi esitama lammutustõendit, et seda registrist kustutada. Alates nimetatud ajast on sõiduki registrist kustutamine võimalik üksnes lammutusteate alusel ja kui sõidukit tõepoolest enam ei eksisteeri, tuleb algatada erimenetlus liiklusseaduse alusel.

Nimelt kustutatakse mootorsõiduk registrist keskkonnaameti, politsei- ja piirivalveameti või päästeameti tõendi alusel, kui sõiduk on tõepoolest hävinud ning seda ei saa nõuetekohaselt lammutada. Üldjuhul saab politsei- ja piirivalveamet või päästeamet kajastada sõiduki hävimist näiteks õnnetuse järel ja keskkonnaamet kõigil muudel juhtudel, sealhulgas siis, kui sõiduk on juba aastakümneid tagasi kuhugi kadunud.

Kolmapäeval saatis rahandusministeerium mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile. Kuna tegu on väljatöötamiskavatsusega, siis võib see lähikuudel olenevalt tagasisidest muutuda. Mootorsõidukimaksu eelnõu peaks riigikokku jõudma sel sügisel. Mootorsõidukimaks hakkab kava järgi kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.