/nginx/o/2023/07/19/15465998t1h6324.jpg)
Eesti Autoomanike Liidu (EAOL) hinnangul on täna rahandusministeeriumis tutvustatud täiendava automaksu kehtestamise eelnõu autoomanike ja maksumaksjate suhtes tervikuna ülekohtune, sest suurendab niigi autoomaniku ebaproportsionaalselt kõrget maksukoormat ega oma peale rahakogumise ühtegi arusaadavat eesmärki.
EAOLi juhatuse esimehe Priit Tammeraidi sõnul katab Eestis juba kehtiv automaks ehk kütuseaktsiis rohkem kui kaks korda teedevõrgule kuluva summa, mistõttu pole autode pealt täiendava 120 miljoni euro korjamine põhjendatud. «Näiteks Soome kulutas 2021. aastal teedele 3,1 miljardit eurot olukorras, kus kütuseaktsiisist laekus 2,5 miljardit eurot,» ütles Tammeraid.
«Lisaks koguti Soomes mootorsõidukite aasta- ja registreerimismaksuga veel 1,6 miljardit eurot. Kogusummast kolm neljandikku läks aga teedevõrku, kuid meil suunatakse sel aastal teedevõrku vähem kui 50 protsenti kogutud aktsiisist.»
«Täna näeme, et valija saab maksuküüru kaotamise asemel maksuga vastu küüru ehk tulevad nii aktsiisitõus kui automaks.»
Lisaks hakkab 2024. aastast Eestis tõusma mootorikütuse aktsiis. «Valitsus on väga kõrget mootorikütuse aktsiisi läbi aegade põhjendanud automaksu puudumisega. Täna näeme, et valija saab maksuküüru kaotamise asemel maksuga vastu küüru ehk tulevad nii aktsiisitõus kui automaks,» ütles Tammeraid.
EAOLi juhatus peab kahetsusväärseks tõsiasja, et automaksu eelnõu koostajad pole sisuliselt ühtegi argumenti arvesse võtnud. «Tuletame minister Võrklaevale meelde, et automaksu kehtestamisel pidi ministeerium arvestama ka regionaalseid eripärasid. Seda ei ole tehtud. Lisaks jääb arusaamatuks, kuhu, miks ja kus suunas kodanikku «nügida» tahetakse,» ütles Tammeraid.
«Inimesed valivad auto ikka vajaduse pärast. Ega automaks näiteks kolme last kuidagi väiksemasse autosse ei mahuta. Küll aga on perekonnal juures kulu, mida tuleb millegi arvelt maksta,» lisas ta.
Eesti Autoomanike Liidu juhatus on vastu mistahes kujul täiendava automaksu kehtestamisele, hetkel on EAOLi algatatud petitsioon kogunud üle 15 500 allkirja. Tammeraidi sõnul näitab kogutud allkirjade arv inimeste tõsist muret. «Allkirja automaksu vastu on võimalik endiselt anda. Automaksu kehtestava poliitikuna muutuksin mina väga murelikuks, sest seekord ei pruugi valijate mälu üürike olla.»
Eestis kehtib mootorikütuse aktsiisimäär bensiinikütusele 56,3 ja diislikütusele 37,2 senti liitri kohta. Diislikütuse aktsiis hakkab tõusma 2024. aastast ja jõuab 2027. aastal summani 49,3 senti liitri kohta.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on Eesti üks väheseid riike, kus automaks puudub. «Samas sõidukite arv meie teedel aina kasvab. Meie sõidukipark vananeb ja saastab keskkonda, olgu selleks siis üldine tervist kahjustav õhusaaste või ummikud linnades. Puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamiseks on meil vaja seda trendi muuta, üheks abivahendiks on siin maksupoliitika,» selgitas Võrklaev rahandusministeeriumi pressiteates.
Võrkaeva sõnul on tulevane maks jaotatud kaheks: registreerimismaksuks ja aastamaksuks ning see arvestab sellega, et väiksema sissetulekuga inimesed ei jaksa soetada säästlikumaid sõidukeid.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)