/nginx/o/2012/03/21/1020164t1he387.jpg)
Täna on riigikogus esimesel lugemisel keskkonnatasude seaduse muudatused, millega muudetakse kutselise angerjapüügi tasusid neil veekogudel, kuhu selle kalaliigi varude suurendamiseks asustatakse angerjamaime.
Pentus: angerja püügitasud muutuvad õiglasemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadusemuudatusega peavad kalurid edaspidi oluliselt vähem maksma püügiõiguse tasusid veekogudel, kuhu varude suurendamiseks angerjaid asustatakse, sest maksta tuleb vaid selle osa eest, mis ise välja püütakse,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Seni on näiteks Võrtsjärve kalurid pidanud kompenseerima asustamiskulud ka nende angerjate puhul, kes hiljem asustatavatest veekogudest välja rändavad.
Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil välja ligikaudu 30 protsenti püügimõõtu kasvanud angerjast. Kuivõrd osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja, siis ei tuleks maksta kala eest, mis kalurite saakidesse ei jõua.
Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb selle seadusemuudatusega keskmiselt 350 eurolt 100 eurole.
Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku Peipsi järvel kasutatavale põhjanoodale ehk mutnikule. Muudatus ei too kaasa Peipsil kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasude suuruse muutust.