Ligi 500 eurot ainult söögile: nii kallist toidukorvi pole Eestis veel nähtud (9)
18. juuli 2023, 14:36
Üha kallinev toidukorv lööb valusalt Eesti perede toimetulekut.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv kallines juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 22,3 protsenti ja oli sellega kõige kallim juunikuu ostukorv alates 1992. aastast.
Juunis tuli EKI arvutatud toidukorvi eest välja käia 117,28 eurot ning aastaga on see kallinenud 21,35 euro võrra. Ostukorvis kallinesid pea kõik tooted, vaid kartulite hind langes mõnevõrra. Enim kallinesid suhkur, kala, teraviljasaadused, juurviljad ja õunad. Kõige väiksem oli hinnatõus kanamunadel, selgus EKI värskest konjunktuuriuuringust. EKI toidukorv on arvutatud selliselt, et sellega peaks ühe nädala jooksul söönuks saama neljaliikmeline Tallinna pere. Kui nädalas kulub toidule 117,28 eurot, siis ühes kuus tuleb siin kokku ligi 500 eurot paljalt toidupoe kraamile.
Kui võtta aluseks Eesti keskmine palk, mis statistikaameti järgi on 1810 eurot bruto ehk ligi 1400 eurot neto, siis tähendab see, et ühes kuus kulub toidule vähemalt kolmandik ühe inimese kuupalgast. Kui võtta aluseks Eesti praegune miinimumpalk 725 eurot bruto ehk ca 670 eurot neto (sõltuvalt sellest, kas tehakse makseid pensionifondidesse, peetakse kinni maksuvaba tulu vms), siis tähendaks see, et toidule kulub vaat et terve kuu teenistus.
Enim kallinesid aastaga EKI andmetel teraviljasaadused (ligi 34 protsenti), piimasaadused (ligi 25 protsenti) ning suhkru hind peaaegu et kahekordistus. Kui võrrelda hindu selle aasta algusega, siis odavnesid juuni näitajate järgi kanamunad ja kala.
Toimetulek löögi all
Seda, et selline olukord Eesti inimeste toimetulekule kehvasti mõjub, näitavad ka teised EKI andmed, millest nähtub, et tarbijate kindlustunne püsib madalal tasemel ja perede majandusliku olukorra prognoos on järgnevaks 12 kuuks pessimistlik.
Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt kõrge inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, eesootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõjud.
Juunis hindas 54 protsenti peredest, et nende pere majanduslik olukord on muutunud viimase 12 kuu jooksul halvemaks, 31 protsenti peredest tõdes, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi ja 14 protsenti peredest märkis olukorra paranemist. Võrreldes eelmise aasta juuniga ei ole hinnangud muutunud. Vastanute hinnangutes pole muutust ka võrreldes selle aasta märtsi ja maiga.
Tulevikuprognoos on valdavalt pessimistlik: 44 protsenti vastanutest prognoosis järgmise 12 kuu jooksul perekonna majandusliku olukorra halvenemist, 31 protsenti olukorra samaks jäämist ja 12 protsenti paranemist.
Elanike ootused riigi majandusarengule on aastases võrdluses muutunud küll vähem pessimistlikeks, kuid veebruarist märtsini väldanud optimismipuhang on aprillist alates taas kahanenud. 70 protsenti vastanutest prognoosis juunis riigi majandusolukorra halvenemist järgmise aasta jooksul, 13 protsenti sama olukorra püsimist ja 8 protsenti olukorra paranemist.
Perede praegune rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud ja säästa suutvate perede osakaal on veidi vähenenud. Juunis säästis 45 protsenti peredest, 33 protsenti tuli ots otsaga kokku, 15 protsenti kulutas varasemaid sääste ja 4 protsenti elas võlgu.