Karm süüdistus: KredExist said miljonitoetusi vigased taotlused, õiged jäid ilma (1)

BNS
Copy
Kredex
Kredex Foto: Tairo Lutter / Postimees Grupp

Esmaspäeval teatas Eesti Omanike Keskliit, et nende hinnangul esitas osa ühistuid tänavu KredExi renoveerimistoetuse taotlusvoorus teadlikult puudustega avalduse ja garanteerisid endale seeläbi koha toetuse saajate nimekirjas. KredExi sõnul pole aga põhjust arvata, et puudulikke taotlusi esitati tahtlikult, sest taotluste puudused olid erinevad.

Tänavu aprillis jagas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja KredExi ühendasutus 2023. aastaks planeeritud korterelamute rekonstrueerimistoetust, mille said Eesti Omanike Keskliidu väitel korteriühistud, mis esitasid teadlikult puudustega avalduse ja garanteerisid endale koha toetuse saajate nimekirjas.

«Olukord, kus KredExi jagatavate korterelamute toetuse saamisel on eelisseisus Kaval-Antsud, mitte tegelikud abivajajad, näitab, et korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoorudest on saanud farss. Piiratud toetusressursi tingimustes on selle tulemuseks, et vähekindlustatud elanike elukvaliteet halveneb edasi ja elamute energiatõhususele seatud eesmärke ei saavutata,» ütles omanike liidu juht Andry Krass.

«Loomulikult on mõistetav taotlejate pettumus, kes seekordses voorus veel taotluse esitamiseni ei jõudnud, kuid 80 miljonit oli ainult ühe vooru eelarve. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse kogueelarve on lähiaastateks 330 miljonit eurot,» ütles EASi ja Kredexi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Piret Malv BNSile.

Kogueelarvet pole tema sõnul korraga kättesaadavaks teha võimalik, sest see tooks kaasa nii-öelda renoveerimisplahvatuse kitsas ajaaknas, mis omakorda tõstaks kiirelt ehitushindu ja raskendaks pädevate ehitajate leidmist.

Malv selgitas, et seekord käis taotlemine ajalises järjekorras, et anda võrdne võimalus kõigile ühistutele, kes olid eelmisest voorust möödunud kahe aasta jooksul jõudnud kindlale otsusele oma kodumaja rekonstrueerida. «Kokku esitati viimases voorus 212 taotlust ja kuigi enamik kortermaju asub suuremates linnades, esitati hoopis maapiirkondade kortermajade terviklikuks rekonstrueerimiseks rohkem taotlusi, kõige rohkem Lõuna-Eestist. Suurematest linnadest ehk Tallinnast, Tartust ja Pärnust esitati kokku vaid 29 taotlust ehk pisut üle kümnendiku taotlustest,» lisas ta.

Tema kinnitusel olid taotluste esitamisel kõik ühistud võrdses seisus: kõigil huvilistel oli võrdselt võimalik enne taotlemist tutvuda kõigi toetuse määruses kehtestatud tingimustega, KredExi kodulehel toetuse taotlemise juhendi ja toetuse e-taotlemise süsteemiga.

«Taotluste puudused olid erinevad, mistõttu pole põhjust arvata, et puudustega taotlusi esitati tahtlikult. Rekonstrueerimisprojektid on keerulised ja taotluste puuduste kõrvaldamiseks lisaaja andmine on ka toetamise senine tava, toetuse praeguse määruse järgi on selleks 30 tööpäeva,» kinnitas Malv.

Tagasi üles