Bolt tõi eile Tallinna tänavatele enda viimase sõna, 6. põlvkonna renditõukerattad. Postimees tegi uue mudeliga üle tunni pikkuse testsõidu ja pani plussid ja miinused kirja.
ARVUSTUS ⟩ Kas Bolti uus tõuks on tõesti parim kergliikur renditurul? (2)
/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
18. juuli 2023, 11:09
Kui Bolti uut renditõuksi nende kontoriuksest esimest korda välja lükkan, pälvib esmalt mu tähelepanu uue sõiduvahendi mass. See on ikka parajalt raske tükk, mis jätab mulje, et tegu on ehtsa liiklusvahendi, mitte mõne mänguasjaga. Kui senine Tallinna tänavatel laialt saadaval mudel Bolt 4 kaalub 22 kilogrammi, siis uus sõiduriist on tervelt 12,5 kilo raskem.
Mind see eriti ei ehmata, kuna mu senine lemmik Tuul ei hiilga ka just kergusega. Kui aga teel vaatab mulle vastu kõrge äärekivi, millest tõukeratas on vaja üle tõsta, tuleb korraks küll mu isikliku 14 kilo kaaluva Xiaomi tõuksi igatsus peale. 34-kilost kobakat on ikka märksa keerukam üles sikutada. Õnneks tuleb seda mu tunnise tiirutamise jooksul teha täpselt üks kord.
Madalamatest äärekividest ja muudest takistustest veereb uus mudel üle muretult. Kui vanal Bolti tõuksil olid mõlemad rattad 10-tollised, siis uuel mudelil on ette kruvitud 12-tolline variant. Lisaks paikneb esiratta kohal esiamort, mis peaks tagama sujuvama ja mugavama sõiduelamuse. See on ka uue mudeli üks suuremaid uuendusi: Bolti eelmisel Eestis saadaoleval mudelil, aga ka näiteks Tuulel, esiamort puudub.
Uut mudelit katsetama asudes olen amordi suhtes siiski veidi skeptiline, kuna hiljuti testitud Voogi tõukerattal – see on see firma, mis pakub teenust Eesti väiksemates linnades – ei avaldanud esiamort mulle mingit muljet. Pigem raputas katkisemal teel sõites käed korralikult läbi ja vähemalt mina ei täheldanud kuidagi, et vedrustus midagi eriti juurde oleks andnud.
Bolti uuel tõukerattal tundub kombinatsioon 12-tollisest esirattast, esiamordist ning õhkrehvidest paremini toimivat. Katsetan täpselt üht ja sama ebatasast teelõiku esmalt Bolti uue ja seejärel vana mudeliga. Vahe ei ole küll ahhetama panevalt suur, kuid on selgelt olemas.
Hiljem, kui jõuan Postimehe kontorisse sõites Masina tänava Juhkentali-poolsesse otsa – tervitusi Tallinna linnale –, taban end mõttelt, et uue Bolti mudeliga võib sel auklikul teejupil täitsa veereda. Üleliia mugav see ei ole, aga sõidetav. Varem olen tõuksiga tööle sõites seda lõiku alati vältinud, sest auklik teekate raputab ja põrutab käsi sedavõrd, et lihtsam on minna ringiga.
Mäest üles läheb hooga
Iga tõuksisõitja teab, et siledal asfaldil on mõnus sõita. Tõuksi ja tõuksi vahe tuleb välja just ebatasasel ja auklikul teel ning asfalteerimata pinnasel. Sestap katsetan tõuksi lisaks auklikule teele ka lahtise killustikuga parklas. Taas tuleb nentida, et mugav seal toimetada ei ole, aga sõita saab ja kogemus on varasemast parem.
Bolti tõuksidel on all pigem laiemapoolsed rehvid, mis tuttavad Tuule tõuksidelt. Samas pole need sedavõrd laiad, et hakkaks manööverdamisvõimet ning juhitavust tuntavalt pärssima. Poognaid joonistada on isegi lihtsam, kui tõuksile peale vaadates eeldasin. Parklakatselt naasnuna täheldan, et vaatamata mügarikule teekattele ei pea uue rattaga parklast enam ringiga mööda sõitma.
Uuel Bolti tõuksil on ka varasemast rohkem «võimu». Kuna tippkiirus on piiratud 25km/h tunnis, siis tavakasutuses seda eriti ei märka. Kui aga panna vana mudel ja uus väljalase tõusul ühele joonele, teeb uus vanale selgelt silma ette. Vahe on üllatavalt suur, mistõttu kahtlustan esmalt, et minuga kaasa sõitnud Bolti riistvaratehnika juht Klemet-Gustav Tamm valis endale algajate sõidurežiimi. Tamm lükkab süüdistuse ümber ning põhjendab suurt vahet varasemast kõrgema akupingega.
Hiljem Sossi mäest üles sõites kukub ka uue mudeli kiirus siiski 25 km/h pealt 19-21 km/h vahele. Aga tunnet, et lükkaks jalaga hoogu juurde, ei teki. Näiteks Tartus Bolti kolmanda põlvkonna mudeliga Vanemuise tõusust üles sõites teen seda pea alati.
Nagu viimastele Bolti mudelitele kohane, on ka uuel kaks mehaanilist pidurit. Kuna tõuks on uus ja äsja garaažist välja lükatud, toimivad pidurid mõistagi hästi.
Uuendusena on aga uuel tõuksil käepideme juures suunatuled. Kuna suunatuled ei reageeri vajutusele momentaanselt, kurdan Tammele, et minu sõiduvahendil need ei tööta. «Töötab-töötab, me jätsime sinna turvalisuse kaalutlustel väikse viiteaja,» vastab ta. Ja töötabki. Kuna aga suunatuled vilguvad vaid käepidemetel, ei pruugi liikluses neid kõige paremini näha.
Testmasinal puudus küll telefonihoidik, kuid Tamm lubab, et tänavale jõudvatele mudelitele need varsti lisanduvad. Saame näha, sest telefonihoidikut lubas Bolt juba ka oma 4. mudelile. Nagu Tallinna tõuksikasutaja teab, pole seda seal tänaseni.
Bolt ise reklaamib, et 6. põlvkonna mudel on võimeline tuvastama mitmekesi tõukerattal sõitmist, libisemist, järsku pidurdamist ning ka kokkupõrkeid reaalajas. Lisaks olla uue mudeli parkimissüsteemi täiendatud tehisintellektiga ning ka GPS peaks olema varasemast täpsem ja väiksema viiteajaga. Seda, kui hästi need funktsioonid päriselt töötavad, ei õnnestunud esmatesti käigus järele proovida.
Olles varem saanud Boltilt korduvalt märkusi kahekesi sõitmise eest, mida tegelikult pole olnud, julgen olla mõnevõrra skeptiline.
Kui Bolti eelmiste tõukerataste sõiduulatus küündis veidi üle 40 kilomeetri, siis uuel mudelil on see kaks korda suurem, 1,1-kilovatt-tunnine vahetatav aku, mis peaks sõiduulatuse viima umbes 90 kilomeetrini. Seega peaks tulevikus üha vähem tulema ette suvepäevi, kus iga teine ettejuhtuv tõuks on tühjaks sõidetud. Erinevalt Bolti eelmisest, 5. mudelist, mis Eestisse ei jõudnud, paikneb uus vahetatav aku seisuplaadi all. «See parandab kaalujaotust ja tõuksi sõiduomadusi,» põhjendab Tamm muudatust.
Samas kaasneb akude ja laadimisega uue tõuksimudeli vaat et suurim puudus. Ja seda mitte sõitja, vaid linnaruumi mõttes. Nimelt ei saa uut mudelit Bolti Tallinna laadimisjaamades laadida. Uus tõuks lihtsalt ei sobitu sinna. Riias, kuhu Bolt 6 samuti jõuab, aga saab, sest seal on uuemad laadimisdokid.
Küll aga lubab Bolt, et uued tõuksid on varasematest vastupidavamad: ühe sõiduki elueaks loodetakse kaheksa aastat, eelmise mudel puhul arvestas Bolt viie aastaga. Parem töökindlus on muu hulgas tagatud sellega, et kõigil elektrilistel komponentidel on vähemalt IP67 tasemel veekindlus.
Mida öelda kokkuvõtteks? Bolt 6 on minu hinnangul praegu parim renditõuks, mida tänavalt võtta. Ehk kui erinevad tõuksimudelid oleks kõrvuti pargitud, siis eelistaksin just uut Bolti. Liiga palju selliseid valikumomente kardetavasti ei tule, sest vähemalt tänavu jääb Tallinna põhimudeliks siiski Bolt 4, möönsid ettevõtte esindajad.
Kuid kas ma oleks valmis ka kõndima näiteks 300 meetrit kaugemale, et võtta Tuule asemel uus Bolt? Pigem mitte. Pealegi on Bolti minutihind 22 senti ehk kaks senti kallim kui põhikonkurendil.