Töötukassa uuring paljastab, milliste ametite pidajatest on tööturul kõige suurem puudus
17. juuli 2023, 09:01
/nginx/o/2023/07/11/15449150t1h0751.jpg)
Töötukassa uuringust selgub, et suur puudus on mitme olulise ameti pidajatest ja kiireid lahendusi nende ametikohtade täitmiseks ei ole.
Eesti Töötukassa koostab kaks korda aastas tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter. Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul tasakaal. Värske baromeeter näitab, et mitmed valdkonnad on kohandunud tänase majandusolukorraga ja tööturg reageerib muutustele kiiresti, teatas töötukassa.
Töötukassa teenusejuht Livia Laas tõi välja kokaameti, mis olnud pikalt suure puudujäägiga ametite seas. «Täna pole tööandjatel enam nii keeruline sellesse ametisse inimest leida. Sektorit on tabanud erinevad raputused ja mitmed asutused on olnud sunnitud oma uksed sulgema. Kokkuvõttes on see vähendanud koka ametikoha tööpakkumiste arvu ja vähendanud ka tööjõupuudust.»
Värskes uuringus on näha ka seda, et pikaajaline töö IT erialadele inimeste koolitamisel on hakanud vilja kandma ja IT-sektoris ei ole hetkel harjumuspärast, väga suurt tööjõupuudust.
/nginx/o/2023/07/17/15460485t1h53d8.jpg)
Tööjõuvajaduse baromeeter annab hea ülevaate ka maakondlikest eripäradest. Nii toob Laas välja näite, et kui Ida-Virumaal valitseb teenindavas sektoris tasakaal, siis Lõuna-Eestis on teenindajatest puudus. «Mitmetes maakondades on juba toimunud vähenemised puidusektoris, samas ollakse tööjõudu jätkuvalt valmis suurendama metallitööstuses. Maakondade vaates teevad tööturul suuremaid muutusi läbi Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti maakonnad» selgitab ta.
Suure ülejäägiga töökohti hetkel polnudki, mõnevõrra raskem on tööd leida valdkondades, mida on automatiseeritud. IT arenedes on mitmed kontoritööd sellised, kus inimest aina vähem vajatakse. Nii ei ole tööandjatel näiteks väga suuri raskusi andmesisestajate ja kontoriabide leidmisega. Lisaks on konkurents tihedam ametites, kus on toimunud muutused väljaõppe ja koolituste vallas ning kus ei ole akadeemiline haridus nii oluline, kui veel aastate eest: sisekujundajad, dekoraatorid, reporterid-ajakirjanikud-toimetajad portaalides.
Tööjõuvajaduse baromeetri teises otsas – ametite loetelus, kuhu tööandjatel on raske inimesi leida, on ametid, mis nõuavad pikemat haridusteed. «Suur puudus on mitme olulise ameti pidajatest ja kiireid lahendusi nende ametikohtade täitmiseks ei ole. Nii on raske leida eriarste, õpetajaid, hooldajaid, medõdesid,» tõi Laas esile ja märkis, et kui paljudes ametites on lahenduseks innovatsioon, siis nende erialade puhul on kiireid lahendusi ja abi innovatsioonist raske leida.
«Hea meel on aga selle üle, et huvi näiteks arsti- ja proviisoriameti vastu on kasvanud. Kui eelmisel aastal sai Tartu Ülikooli proviisori- ja arstiõppesse sisse vähem õpilasi, kui oli pakutavaid õppekohti, siis tänavu on pilt paranenud, eriti proviisoriõppes,» lisas Laas.