Maksa nagu surnud hobust: koroonavaktsiinide mahakandmine röövib eurooplastelt miljardeid

Pfizer–BioNTech COVID-19 vaktsiin. Pilt on illustratiivne. Foto: ROLEX DELA PENA

Euroopas kantakse maha sadu miljoneid doose kasutamata jäänud ja säilivusaja ületanud koroonavaktsiine, Eestis on sel aastal maha kantud üle 700 000 tuhande doosi.

Politico andmetel utiliseeris näiteks ainuüksi Euroopa suurim majandus Saksamaa eelmisel aastal ja selle aasta esimeses kvartalis kokku 83 miljonit doosi koroonavaktsiini, mis läksid maksumaksjale maksma umbes 1,6 miljardit eurot. Samas seisab nende ladudes veel 120 miljonit doosi, mille säilivusaeg saab tänavu läbi, kusjuures Saksamaal tehakse viimastel kuudel vaid mõnisada vaktsineerimist nädalas. Seega võib kogukahju tõusta üle jäävate vaktsiinide mahakandmisel ligi 4 miljardi euroni.

Eestis kanti selle aasta esimeses pooles maha või on maha kandmisel 728 000 COVID-19 doosi. «Koguse rahaline väärtus on 15,4 miljonit eurot,» ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Neeme Raidvere.

Tema sõnul oli juuni lõpu seisuga tervisekassa andmetel COVID-19 laoseisuks 732 tuhat doosi, neist viimased aeguvad 2024. aasta veebruari lõpus. «Kui palju kasutamist leiab, selle hulgas ka annetustena teistele riikidele, on tänamatu prognoosida. Siiani on õnnestunud Eestil annetada kokku ligi 641 000 doosi,» nentis Raudvere.

Selle aasta esimesel poolaastal tehti üle Eestis vaid 11 000 kaitsesüsti COVID-19 vastu. «Sellele eelnenud poolaastal aga kümme korda rohkem, üle 110 000 süsti,» rääkis ta. «Eakaid ja riskihaigustega inimesi on algaval haiguste hooajal jätkuvalt vaktsineerida. Üle 60 aasta vanuste inimeste hõlmatus teise tõhustusdoosiga on 20 protsendi lähedal, üle 80 aasta vanustel ca 24 protsenti. Kolmandat tõhustusdoosi on 80+ vanustest jõudnud teha vaid üks protsent, kuid kolmas tõhustusdoos on soovituslik olnud ka alles selle aasta kevadest.»

Koroonavaktsiine, mida kardetavasti inimesed aga kunagi kasutada ei soovi, tuleb üha peale. Järgneva nelja aasta jooksul on Eestil Euroopa Liidu ühishanke lepingu raames saada ligi 239 000 uutele tüvedele kohandatud COVID-19 vaktsiinidoosi, kui need peaks tulema kasutusse. Algse lepingu kohaselt oli Eestil kohustus osta sel aastal 1,3 miljonit doosi.

«Tuleb tõdeda, et doosi tüki hinda ei saa avalikustada, seda saaks teha vaid vaktsiinitootja. Vastavalt vaktsiiniostude lepingule, millega oli ühinenud ka Eesti, on vaktsiinide hind konfidentsiaalne äriinfo,» lisas Raudvere.

Euroopa Komisjon ja USA farmaatsiahiiglane Pfizer teatasid mai lõpus, et osapooled leppisid pingsate läbirääkimiste tulemusena kokku vaktsiinitarnete vähendamises. Pfizer lubas jaotada selleks aastaks liiduga varem kokkulepitud 450 miljoni vaktsiini tarned järgmise nelja aasta peale.

Senine, 2021. aastal sõlmitud leping hõlmas algselt 900 miljonit doosi vaktsiini, võimalusega kasutada optsiooni veel 900 miljoni doosi jaoks. Lõpuks tarniti kokku 1,1 miljardit mRNA vaktsiini, mis võis Financial Timesis avaldatud vaktsiinide hinnakirja järgi maksta hinnanguliselt kokku 21,5 miljardit eurot.