Soome loovutatud LNG-terminalis tegutsevad seni ainult eestlased
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
16. juuli 2023, 14:46
/nginx/o/2022/12/29/15051546t1h5f45.jpg)
Eestlased pidid küll mullu sügisel terminalide rajamisega kaasnenud võidujooksu finišisirgel loovitama LNG-laeva soomlastele, kuid seni on Inkoo sadamas osaliselt jõude seisva kalli taasgaasistamise laeva teenust kasutanud vaid Eesti Gaas.
«Soome LNG-terminal töötab plaanipäraselt ja siiani oleme me seal ainsad veeldatud maagaasi importöörid,» rääkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik. Siiski lisandub tema sõnul järgmistel kuudel taasgaasistamise (FSRU) laevale Exemplar veel teisigi kasutajaid.
«Küll aga jääme edaspidigi suurimaks Inkoo terminali kasutajaks,» ütles Kaasik. «Mis mahte puutub, siis toome sellel aastal möödunuga võrreldes Soome ja Balti turgudele kolm korda rohkem laevu ja gaasi, kokku vähemalt 15 laeva. Seni on kolm tarnet tulnud Leedu Klaipeda kaudu, ülejäänud on saabunud kõik Soome Inkoo kaudu.»
Soome Gasgrid teatas mullu detsembris, mil LNG-laev Inkoosse saabus, et selle aasta kolmanda kvartali lõpuni väljastatakse gaasitarnijatele 14 tankerite lossimisaega ehk slotti. Hiljem vähendati slottide arvu kümneni, millest seitse sai omale Eesti Gaas. Mais teatas Eest gaasimüüja, et on Soomes kasvatanud oma turuosa ligi 40 protsendini.
FSRU Exemplar läheb soomlastele maksma 10 aasta jooksul 460 miljonit eurot, mis teeb ühe päeva kuluks enam kui 120 000 eurot. Hankefaasis öeldi, et terminal suudab vastu võtta kaks kuni neli gaasitarnet kuus, aga läks teisiti. Terminal avati kommertskasutuseks 16. jaanuaril, kuid esimene suur gaasitarne jõudis terminali alles kevadel.
Huvi gaasitarnete vastu on selgelt oodatust väiksem, sest Soome kärpis oma gaasitarbimist eelmisel talvel Euroopas kõige enam, umbes 57 protsenti. Lätis vähenes tarbimine 2022. augustist kuni selle aasta jaanuarini 32 protsenti, Eestis 36 protsenti ja Leedus koguni 47 protsenti, võrreldes eelmise viie aasta keskmisega. Euroopas tervikuna on gaasi tarbimine vähenenud umbes viiendiku võrra.
Soome meedias on varem korduvalt kirjutatud, et terminali kohal hõljub murepilvena küsimus, kas kiiruga ja krõbeda hinna eest soetatud Exemplarile ikka kliente jätkub. Exemplar suudab aastas taasgaasistada 35–40 teravatt-tunni jagu gaasi. Soome gaasitarbimine on aga kukkunud peaaegu kaks korda ja peaks prognoosi järgi jääma sel aastal umbes 12 teravatt-tunni juurde. Eesti tarbimiseks prognoositakse kõigest 3,5 teravatt-tundi.
Eesti Gaas ajab äri nii Eestis, Lätis, Soomes, Leedus ja Poolas ning on suutnud viimase kolme aastaga oma turuosa Balti-Soome gaasiturul kolmekordistada, 17,5 protsendini. Infortarile kuuluva energeetikakontserni müügitulu kerkis eelmisel aastal 166 protsenti ja jõudis esimest korda ajaloos üle miljardi euro piiri. Eelmise majandusaasta suurim käive, 455 miljoni eurot, tuli endiselt siiski Eestist.