Ühenduses valmiva direktiivi eesmärk on panna rõivatööstus vastutama kogu tekstiili elutsükli eest. Uus strateegia puudutab muu hulgas kiirmoodi, tekstiilijäätmeid ja müümata jäänud riiete hävitamist.
Euroopa Liit tahab kaotada kiirmoe (1)
Uus seadus muudaks seega tekstiilide disaini, tootmist ja taaskasutust. Eesmärk on, et kõik Euroopa Liidus müüdavad tekstiilid oleksid 2030. aastaks taaskasutatavad, parandatavad ja jätkusuutlikud, vahendas Taloussanomat.
Õigusaktid saavad ilmselt olema sarnased nendega, mis kehtivad juba elektroonika suhtes. Näiteks kõik ELis müüdavad pesumasinad, kohvimasinad ja külmikud peavad vastama teatud energiatõhususe nõuetele. Tekstiili puudutav regulatsioon võib olla seotud näiteks materjali- ja kvaliteedinõuetega.
Euroopa Komisjon on ka varem teinud ettepaneku laiendada tootjavastutust, et edaspidi jääksid tekstiilijäätmete kogumise ja jäätmekäitluse kulude eest vastutama tekstiilitööstuse ettevõtjad. Tarbija saaks seetõttu edaspidi kasutuskõlbmatud tekstiilid ostukohta tagastada.
Selle kõigega kaasneb ilmselt paraku, et riided lähevad kallimaks, mis vähendab kiirmoe peamist eelist. Kuna kiirmoe müüjad teenivad käibelt, siis kallimaid rõivad peale direktiivi jõustumist varasemas mahus enam niivõrd kergekäeliselt ei osteta.
Lisaks kavatseb komisjon keelata müümata jäänud ja tagastatud tekstiilide hävitamise ning sekkuda mikroplastiheitesse.
Komisjoni ettepaneku kohaselt nõutakse edaspidi toodete puhul digipassi, mis võimaldab tarbijatel ja teistel ringmajanduses osalejatel saada teavet toodete parandatavuse ja materjalide kohta kogu nende elutsükli jooksul.
ELis tekib igal aastal ligi 13 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Aastas tekib inimese kohta umbes 12 kilogrammi rõiva- ja jalatsijäätmeid.