Kosmosepartnerid otsas: Venemaa otsib Aafrikast uusi liitlasi, kelle toel tulevikus orbiidile lennata

Rahvusvahelisest Kosmosejaama (ISS) Vene laskumiskapsel Sojuz MS-22, mis mullu detsembris väikse kosmosekiviga pihta sai ja sellest hakkas jahutusvedelikku lekkima. Kapsel toodi seejärel tänavu märtsis mehitamata tagasi Maale. Foto: Sergei Korsakov

Venemaa ei saa lääne sanktsioonide tõttu enam hankida kosmosekvaliteediga elektroonikat. Seega soovitakse nüüd luua partnerlussuhteid Alžeeria ja Egiptusega, kelle abil loodavad venelased sanktsioonidest mööda hiilida ja seeläbi oma ambitsioonikas kosmoseprogramm päästa.

Venemaa riiklik kosmoseagentuur Roskosmos kannatab nii finants- kui tarneraskuste käes ning loodab uute partnerlussuhete loomisega pääseda ligi maailma arenenud tehnikaturgudele ja finantsressurssidele, kirjutas Oilprice.

Venemaa plaanid nii väikeste kui keskmiste kosmosesatelliitide tootmiseks, samuti nende uus orbitaaljaama projekt sõltuvad suuresti lääne elektroonikast, kuid seda on neil keeruline turult otse soetada.

Seetõttu otsib Venemaa uusi pikaajalisi partnereid kosmose vallutamisel, selle asemel, et loota koostöö jätkumisele varasemate partneritega USAs, Euroopas, Kanadas ja Jaapanis. Selleks külastas Roskosmose juht Juri Borisov koostöösidemete tugevdamiseks hiljuti Alžeeriat ja Egiptust ning esitas 6. juulil ka G20 riikide kosmoseagentuuride juhtide kohtumisel kõigile avalikku kutse liituda Venemaa kosmoseprogrammiga.

Moskva loodab edendada uute partneritega koostööd satelliitide ehitamisel ja orbiidile lähetamisel. Samuti loodetakse uutele partneritele mehitatud kosmoselendude kavandamisel ja käivitamisel. See hõlmab ka uue Venemaa orbitaalse kosmosejaama projekti, mis peaks plaanide kohaselt alustama tööd millalgi 2030-ndatel aastatel.

Sellisel Venemaa diplomaatilisel tegevusel on ekspertide hinnangul kaks peamist põhjust. Esimene on Venemaa kavatsus säilitada ligipääs globaalsetele elektroonikaturgudele ja mööda minna sanktsioonidest. Teine ​​on Roskosmosele uute rahaliste ressursside leidmine, arvestades selle 1,15 miljardi dollari suurust puhaskahjumit aastatel 2021–2022.

Venemaa kosmoseprogramm üldiselt suurel määral imporditud kosmosekvaliteediga elektroonikast. Ainus valdkond, mis nende tehnoloogiate embargot veel väldib, on väikesatelliitide tootmine õppeotstarbel, kuna nende tööks ei ole vaja kosmoseklassi elektroonikat.

Hetkel toetuvad Venemaa sõjalised, kommerts- ja uurimissatelliidid endiselt komponentidele, mis imporditi USA-st ja Euroopast enne 2022. aastat või isegi enne 2017. aastat, mil rakendati juba USAa poolt teatud tehnikaekspordi keelde Venemaale.

Nüüd loodab Kreml, et Egiptus, Alžeeria ja teised ambitsioonikad arengumaad suudavad päästa Venemaa kosmosetööstuse.