Arco Vara: uute korterite müük püsib loid
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
15. juuli 2023, 13:43
/nginx/o/2023/05/19/15333933t1h5943.jpg)
Kinnisvarabüroo Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul on uute korterite ettemüük ja ostuhuvi 2023. aasta teisest kvartalist alates pea kõikjal Eestis paranenud, kuid numbrid jäävad siiski endiselt eelnevatele aastatele tugevalt alla.
Maa-ameti andmetel tehti juunis Eesti korteriturul kokku 1947 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliste tegurite tõttu 12 protsenti vähem kui mais, ent ühtlasi 18 protsenti vähem kui 2022. aasta juunis. «Võrreldes aastatagusega on turuaktiivsuse langus püsinud juba pikemat aega, iseloomustades jätkuvalt tunduvalt madalamat elamispindade järgset nõudlust kui aastatel 2021–2022,» kirjutab Eliste Arco Vara blogis.
Ligikaudu 2023. aasta neljandast kvartalist võib tema hinnangul aga oodata, et võrdlusbaas on taas järsult madalam ning tehingute arvu järjepidev langus lõppeb juba ainuüksi statistilistel põhjustel. «Turuaktiivsuse madalaim tase on endiselt jäänud 2023. aasta algusesse, mille järel on hooajaliselt tehingute arv suurenenud, kuid ka suvised iga-aastased hooajalised tegurid tõid juba juunis seejärel aktiivsuse taaskordselt ootuspäraselt madalamale,» lisas ta.
Eliste tõi välja, et 2023. aasta juunis tehtud korteritehingute hindade lõikes kujunes mediaankeskmiseks 2244 eurot ruutmeetri kohta, mida oli suhteliselt sarnase tehingute struktuuri juures 0,8 protsenti vähem kui eelneval kuul, kuid veel siiski 6,6 protsenti rohkem kui 2022. aasta juunis. «Sarnaselt eelnevatele kuudele on hinnataseme muutusi võrreldes eelnevate perioodidega kujundanud pigem muutuv tehingute struktuur, kus eeskätt uute korteritega tehtud tehingute osakaal kuust kuusse varieerub ning seda endiselt peamiselt aastate 2021–2022 rekordilise uute korterite niinimetatud ettemüügi tõttu,» selgitas analüütik.
Kuigi 2023. aasta neljandast kvartalist võib Eliste sõnul madalama võrdlusbaasi tõttu oodata taaskordselt turuaktiivsuse kasvu, ei ole elamispindade turul üldiselt ka 2024. aastaks võimalik märkimisväärset tõusu prognoosida, sest tänane vähene uute korterite ettemüük toob peatselt tugevamalt allapoole ka uute korterite asjaõiguslepingute arvu, mis kajastub igakuisetes tehingute arvu näitajates.
Kuigi ehitushind on korterelamute arendusprojektide osas võrreldes 2022. aasta teise poolega keskmiselt kuni 5 protsendi võrra alanenud, ei ole seda Eliste sõnul uute korterite pakkumishindades näha. Enamikes Eesti piirkondades näivad olevat pakkumishinnad tänavu pigem taaskordselt ülespoole siirdumas, kuid seda siiski suhteliselt aeglases tempos võrreldes nii keskmise brutopalga kasvuga kui ka jätkuvalt kiire inflatsiooniga.
Vaadates tänast keskmise potentsiaalse koduostja ostuvõimekust, nendib Eliste, et kinnisvara on Eesti suuremates linnades muutunud viimastel aastatel nii koduna kui ka investeeringuna üldiselt üha kättesaamatumaks. Samas on olukord tema hinnangul juba 2022. aasta keskpaigast järk-järgult paranemas ning ettevaatavalt vastav trend vähemalt lühiajaliselt püsib, kus parimad ostuvõimalused on tõenäoliselt juba 2023. aastal saabunud või veel aasta teises pooles saabuvad.
«Tänase turusituatsiooni suurimaks mõjutajaks jääb lähitulevikus endiselt siiski euroala keskpank, kelle eesmärk muidugi ongi olnud, et kinnisvara- ja finantsturge kui ka üleüldist tarbimist rahustada,» lisas Eliste.