Euroala peaaegu kõrvaldas mais kaubavahetuse puudujäägi
14. juuli 2023, 18:37
/nginx/o/2023/06/08/15376586t1h7f9a.jpg)
Euroala väliskaubanduse bilanss oli maikuus 300 miljoni euroga puudujäägis, aasta varem samal ajal oli puudujääk aga 30,3 miljardit eurot.
Eksport euroalalt vähenes mais aastavõrdluses 2,3 protsendi võrra 241,9 miljardile eurole, import aga 12,8 protsendi võrra 242,2 miljardile eurole. Euroalasisene kaubavahetus langes 5,7 protsendi võrra 226,3 miljardile eurole, selgub Eurostati andmetest.
Aasta esimese viie kuu lõikes kasvas kaupade väljavedu euroalalt möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 3,7 protsenti ligi 1,2 triljoni euroni, kaupade import vähenes aga 5,1 protsenti, samuti ligi 1,2 triljonile eurole. Euroala kaubandusbilansi puudujääk oli viie kuuga seega 17,6 miljardit eurot, aasta varem oli samal perioodil puudujääk 124,7 miljardit eurot. Euroala sisene kaubavahetus suurenes viie kuuga kokku 2,2 protsenti üle 1,1 triljoni euroni.
Eksport Euroopa Liidust (EL) vähenes mais aasta varasemaga võrreldes 1,9 protsenti 216,9 miljardile eurole, import aga langes 15,6 protsenti 218,2 miljardile eurole. Seega oli EL-i kaubandusbilansi ülejääk ülemöödunud kuul 1,3 miljardit eurot, aasta varem oli puudujääk aga 37,4 miljardit eurot. Liidusisene kaubavahetus vähenes mais aastaga 3,8 protsenti 352,2 miljardile eurole.
Aasta esimesel viiel kuul kasvas kaupade väljavedu EL-ist 2022. aastaga võrreldes 4,5 protsenti ligi 1,1 triljoni euroni, kaupade import aga langes 7,8 protsendi võrra 1,1 triljonile eurole. Liidu kaubandusbilansi puudujääk oli seega 28,5 miljardit eurot, aasta varem oli puudujääk 166,4 miljardit eurot. Liidusisene kaubavahetus suurenes viie kuuga kokku 3,2 protsenti 1,8 triljoni euroni.
Kaupade eksport kasvas mais aastavõrdluses kaheksas liikmesriigis, neist enim Rumeenias, 7,9 protsenti. Järgnesid Taani 6,7 ja Ungari 5,3 protsendiga. Suurimaid ekspordilangusi nähti 16,6 protsendiga Belgias, 15,7 protsenti Küprosel, 15,5 protsenti Kreekas ja 15,2 protsenti Eestis.
Kaupade sissevedu kasvas mais aastavõrdluses vaid kahes liikmesriigis, 0,8 protsenti Sloveenias ja 0,7 protsenti Rumeenias. Suurim vähenemine registreeriti 19,8 protsendiga Soomes, järgnesid 16,5 protsendiga Belgia ja 16,3 protsendiga Malta.
Eesti ekspordimaht vähenes aasta esimesel viiel kuul möödunud aastaga võrreldes 9 protsenti 7,9 miljardile eurole. Sellest 5,9 miljardit eurot, 3 protsenti vähem kui 2022. aastal, eksporditi Euroopa Liidu siseselt. Liiduväline eksport kahanes 22 protsenti 2 miljardile eurole.
Eesti importis viie kuuga 9 miljardi euro eest kaupu, 11 protsendi võrra vähem kui aasta varem samal ajal. EL-i sisene import kasvas samas 1 protsendi 7,5 miljardi euroni, import kolmandatest riikidest vähenes aga 44 protsendi võrra 1,5 miljardile eurole. Sellega oli Eesti kaubandusbilansi puudujääk aasta esimesel viiel kuul 1,1 miljardit eurot, aasta varem aga 1,4 miljardit eurot.
EL-i suurimaks kaubanduspartneriks oli mais Ameerika Ühendriigid, kust import kasvas aasta esimesel viiel kuul aastavõrdluses 6,2 protsenti, ent eksport sinna vähenes 0,2 protsenti. EL-i ja USA kaubandusbilansi ülejääk vähenes 2022. aasta sama perioodi 66,9 miljardilt eurolt 58,1 miljardile eurole.