Vaata üle, kui kalliks on riik sinu maa hinnanud. Uued hinnad toovad aastaid kestva maksutõusu

Maatüki omamine ei pruugi aastate pärast olla enam sugugi odav lõbu Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Järgmisest aastast hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad, mistõttu seisab enamik maaomanikke igal järgneval aastal silmitsi 10-protsendilise maksutõusuga.

97 eurot maamaksu aastas. Just sellise summa peab tänavu Luunja vallale loovutama üks Postimehe lugeja, kellele kuulub piirkonnas 34 hektari suurune põllumaa. Alla 100 euro tuleb tal maksta põhjusel, et senini oli maa-amet tema maatüki väärtuseks arvutanud kõigest ca 9700 eurot. Kinnistu nii väike väärtus oli tingitud sellest, et hinnaarvutus pärineb 2001. aastast. Kuna Luunja vallas maksustatakse põllumaad ühe protsendiga, jooksebki eelmainitud 97 eurot kenasti kokku.

2022. aastal viis maa-amet läbi aga uue maade korralise hindamise, mille tulemusel sai meie lugeja 34 hektari suurune põllumaa külge uue sildi – 193 238 eurot. Selle alusel arvutatakse maamaksu alates 2024. aastast. Seejuures ei ole 20-kordne hinnakasv üldse harukordne. Keskmiselt hindaski maa-amet Eestis maatükkide väärtuse 8,2-kordselt üles. Osas piirkondades, näiteks Lääne-Harju vallas, kasvas mõne maatüki väärtus ka üle 50 korra.

Kui palju tõusis sinu kinnistu väärtus, leiad siit.

Maamaksu vaates tähendab aga meie lugeja põllumaa väärtuse 20-kordne ümberhindamine, et tal tuleks maamaksumäära säilides uuel aastal 97 euro asemel välja käia üle 1930 euro. Tegelikult päris nii see siiski pole. Esiteks ei luba seadus alates uuest aastast kohalikul omavalitsusel põllu- ega elamumaa eest enam üle 0,5-protsendilist maksumäära küsida. Kui seni maksustasid Eesti kohalikud omavalitsused põllumaad kuni 2 protsendiga ning elamumaad kuni 2,5 protsendiga, siis tuleval aastal võib maksumäär olla mõlemal puhul 0,1–0,5 protsenti.

Ometi, isegi kui Luunja vald otsustaks kasutada uuel aastal miinimummäära ehk 0,1 protsenti, tuleks meie näite puhul kinnistuomanikul maksta aastas 193 eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui tänavu. Kui Luunja vald otsustab aga rakendada 0,5-protsendilist maksimummäära, tuleks välja käia 966 eurot aastas ehk ligi 10 korda rohkem kui tänavu.

Sel aastal kaitse peab

Et sellist olukorda vältida, kehtestas riik nn kaitsemehhanismi, mis ei lase maamaksul korraga üle 10 protsendi tõusta. See tähendab, et maamaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 10 protsenti aastas. Seejuures tasub aga tähele panna, et 10-protsendiline tõus rakendub igal aastal, kuni tasutav summa jõuab välja nn tegelikust maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. 

Ehk meie näite puhul: kui Luunja vald tõstaks põllumaa maksumäära 0,5 protsendini, tõuseks meie lugeja maamaks 10 protsenti aastas järgmised 24 aastat. Tegelikult aga ilmselt veel kauemgi, sest maa-ametil on plaanis hakata maade väärtust ümber hindama iga nelja aasta tagant.

Kui Luunja vald rakendaks 0,1-protsendilist miinimummäära, kestaks 10-protsendiline maksutõus vähemalt 7 aastat.

Kas nii ka läheb, pole praegu selge, sest uus võimukoalitsioon on mänginud ka mõttega kaitsemehhanismist sootuks loobuda, mis võimaldaks omavalitsustel maamaksu oluliselt kiiremas tempos tõsta. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kertu Laadoga sõnul on koalitsiooni plaan esialgu siiski veel idee tasemel. See tähendab, et seadusesse seda kirjutatud ei ole, mistõttu vähemalt 2024. aastal maamaks üle 10 protsendi tõusta ei saa.

Maksuvabastused ja -soodustused

2024. aastal säilivad kõik senised maksuvabastused ja -soodustused. Endiselt on maamaksust vabastatud kodualune maa, mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit.

2024. aastast lisandub kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.