Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Intervjuu Harju Elekter püüab välja hüpata ruttu kasvava Skeletoni varjust

Copy
Harju Elektri juhti Tiit Atsot Venemaa toormekraanide kinnikeeramine suurt ei morjenda, sest kehva kvaliteedi tõttu ei saanudki seda õigupoolest kasutada. Rohkem mõjutas ettevõtet eksporditurgudel vähenenud nõudlus.
Harju Elektri juhti Tiit Atsot Venemaa toormekraanide kinnikeeramine suurt ei morjenda, sest kehva kvaliteedi tõttu ei saanudki seda õigupoolest kasutada. Rohkem mõjutas ettevõtet eksporditurgudel vähenenud nõudlus. Foto: Mihkel Maripuu

Harju Elektril on osalus Skeletonis, kuid praeguses rahakaasamise ringis ei osaleta, kuna ettevõttel on kõvasti tellimusi, mille täitmiseks tuleb enda tootmisesse investeerida, rääkis peagi teise kvartali tulemused avaldava Harju Elektri juht ja Skeletoni nõukogu liige Tiit Atso.

Rohepööre ehk kogu maailma elektrifitseerimine on vesi Harju Elektri veskile – nõudlus elektriseadmete järele on suur ja kasvav ning selle trendi lõpp ei paista. Ettevõttel on tellimusi nii palju, et nende õigeaegseks täitmiseks tuleb tehaseid laiendada ja inimesi juurde palgata.

Kuidas Harju Elektril läheb?

Läheb suhteliselt hästi. Meil on seljataga mitu kriisiaastat. Usun, et kasutasime eelmise, kõige raskema kriisiaasta ära. Tegime väga palju muudatusi. Fokuseerisime oma tooted ja turud ümber ja nüüd peame liikuma kasumliku kasvu suunas, mida juba näitas esimese kvartali tulemus. Elektriseadmete nõudlus on väga suur.

Kas Harju Elektril pole nõudluse probleemi, nagu laiemalt töötleval tööstusel, kellel kukkus ära Venemaalt ja Valgevenest tulnud soodne tooraine ja teiselt poolt tulus Skandinaavia eksporditurg?

Meie nõudlus tuleb rohetrendist, investeeringutest infrastruktuuri, elektriühenduste parandamisest, autode laadimisest ja salvestustehnoloogiatest. Kõik see vajab kas uute võrkude ehitamist või seniste rekonstrueerimist, uusi alajaamu või elektrikilpe. Selle trendi peatumist on praegu väga raske näha.

Meie oleme odavamat ida poolt tulevat metalli kasutanud väga vähe. Varem olid sealt tuleva metalliga väga suured kvaliteediprobleemid, mis mõni aasta tagasi veidi paranesid, kuid pärast sõja algust pole me üldse Vene metalli kasutanud. Me ei pea kasutama kõige odavamat metalli ja muretsema, et pärast töötlemist painutamine või värvimine ei õnnestu. Parem osta kohe head toorainet.

Tagasi üles