:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2023/07/13/15453319t1hac16.jpg)
Suure osa idanaabri energiaekspordist moodustava Venemaa Uurali toornafta barrelihind on viimastel päevadel S&P Globali andmetel ületanud G7 riikide kehtestatud 60-dollarilise piirmäära.
Tagasilöök sanktsioonidele: Vene Uurali toornafta kallines üle hinnalae
G7 riigid kehtestasid mullu 5. detsembril Venemaa naftaekspordile 60-dollarilise ülempiiri barreli kohta. Hinnalagi peaks täitma kaht eesmärki: esiteks piirama Moskva energiatulude suunamist Ukraina sõja rahastamiseks ja teiseks võimaldama siiski Vene nafta jõudmist maailmaturgudele, et seeläbi ohjeldada üldist inflatsiooni.
Uurali toornafta barrelihind kerkis juba teisipäeval üle 60 dollari ja maksis täna keskpäeval ligi 63 dollarit, mis on kõrgeim tase alates 2022. aasta novembri keskpaigast. Viimastel kuudel on hind liikunud pigem 55 dollari kandis.
Vene nafta hinnatõus üle piirmäära tähendab, et importijad peaksid G7 ja ELi karistusmeetmete vältimiseks suurendama sanktsioonidega mitteliitunud riikide kindlustusandjate ja tankerite kasutamist. Vene nafta suurimad importijad on Hiina ja India, kes nõuavad tarnetelt suuri allahindlusi.
«Jälgime turgu tähelepanelikult hinnalae võimalike rikkumiste suhtes,» ütles USA rahandusministeerium Bloombergile.
Uurali nafta kallinemise põhjus on eeldatavasti OPECi tootmiskärped, mis on viinud sel nädalal üles naftahinnad nii Euroopas, USAs kui ka mujal maailmas. Põhjamere Brenti toornafta septembri lepingute hind on tõusnud üle 80 dollarini barreli kohta. Kahe nädalaga on nafta kallinenud kümnendiku võrra, viimati oli hind sarnasel tasemel mai alguses.
Eelmisel nädalal teatas Saudi Araabia, et pikendab oma ühe miljoni barreli suurust tootmiskärbet augustikuusse. Samuti plaanib Venemaa kärpida järgmisest kuust naftaeksporti 500 000 barrelit päevas.