Endriko Võrklaev: kõik nagu kardaks börsil midagi
/nginx/o/2023/05/07/15304513t1h6e65.jpg)
2023. aasta on seni olnud kui eelmise aasta peegelpilt – enim on tõusnud eelmise aasta suurimad kaotajad. Intressimäärade tõus räsis mullu korralikult näiteks tehnoloogiasektorit, kuid tänavu pole sellele sektorile olnud vastast. Kardetud majanduslangus pole seni saabunud, ettevõtete tulemused on kardetust paremad. Ka investorid kardavad gaasi vajutada ja on äraootavad. Kas me ikka oleme «pullituru» alguses, küsib SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
USA tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaq 100 indeks tõusis esimesel poolaastal eurodes arvestatuna +36,71 protsenti ning graafikakaartide ja muu riistvara tootja Nvidia koguni +184 protsenti ehk selle aktsia hind peaaegu kolmekordistus. Aktsiaindeksite tõusu vedasid siiski vaid üksikud ettevõtted ja suur osa aktsiatest ei liikunud märkimisväärselt või jäid isegi poolaastaga miinuspoolele. Võlakirjainvesteeringutes tasus end ära suurem risk – kui turvalised valitsusvõlakirjad jäid vaid paari protsendiga plusspoolele, siis madalama reitinguga ettevõtete võlakirjad saavutasid poolaastaga keskmiselt +4-protsendise tulemuse.
Kardetud majanduslangus pole seni saabunud ja pigem osutavad märgid positiivsuse suunas. Inflatsioon on tasapisi alanemas, kuid siiski mitte veel seal, kus keskpangad sooviksid seda näha. Märtsis investoreid ehmatanud pankade raskused pole millekski suuremaks arenenud ja ettevõtete tulemused on olnud kardetust paremad. Küsitlused näitavad, et investorid on endiselt osaliselt rahas ootamas, sest ei julge aktsiaturgudel gaasi põhja vajutada. Kui aga turuindeksid kihutavad eest ära, on needsamad investorid sunnitud ühel hetkel vastumeelselt aktsiaralliga kaasa minema. See omakorda toidab finantsturgude jätkuvat tõusu.
Kas oleme tõepoolest algavat «pulliturgu» (pulliturg tähendab aktsiaturgude tõusutsüklit) tunnistamas? Meie arvates siiski pigem mitte. Kõrgel püsivad intressimäärad suurendavad ettevõtete ja eraisikute laenukulusid ning vähendavad uute projektide algatamise indu. Aktsiate oodatav riskipreemia on jõudnud väga madalale tasemele (madal riskipreemia tähendab, et võetava riski eest pole tootluse näol oodata piisavat kompensatsiooni) ning ka hoiusel seisva raha eest pakutakse juba +4 protsenti või enamgi aastas. See ei pea tähendama aktsiaturgude kriisi või krahhi, kuid ootused lähiaastate tootlustele peaksid olema mõõdukalt madalad.