IIZI Kindlustusmaakleri tegevjuhi Igor Fedotovi sõnul osutab palju kõneainet tekitanud Pae tänava kortermaja juhtum, et Eesti seadused on kahjude hüvitamise osas liiga kindlustusseltside poole kaldu.
IIZI kindlustusmaakleri tegevjuht Pae tänava juhtumist: kindlustuslepingud ja seadused soosivad kindlustusseltse
2022. aastal puhkes tulekahju ühes Pae tänava kortermaja korteris, mille tagajärjel said kannatada ka teised sealsed kodud ja mitu peret. Nii korteriühistul kui korteritel olid sõlmitud küll kehtivad kindlustuslepingud, kuid kahjude hüvitamise faasis ilmnes mitmeid korteriühistu lepingu sõlmimise etapis n-ö märkamata detaile, mis on tekitanud olukorra, kus korteriühistu hoone taastamine ja selle tõttu ka seal asuvate kodude taastamine on teadmata ajaks viibinud.
Fedotovi sõnul on Eesti seadustes tugevalt reguleeritud kindlustuse pakkumise protsess, sest seadusandja on eeldanud, et just lepingu ostmisel peaks olema tagatud lepingu vastavus kindlustusvõtja huvile. «See vaatenurk on küll väga oluline, kuid professionaalse kindlustusmaaklerina näeme ja kogeme kahetsusväärselt sageli, et tugev reguleeritus kindlustusteenuse müügis ei taga kindlustusvõtjale kahjujuhtumi korral kvaliteetset kindlustusteenust,» tunnistab IIZI tegevjuht.
Riskide võtmine käib liiga kergekäeliselt
Pae tänava juhtum juhib tema hinnangul selgelt tähelepanu sellele, et kindlustuslepingu sõlmimine käib kergekäeliselt, tihti kindlustusandjate poolt riski süvenemata ning kogu n-ö nõuetest arusaamine ja neile vastamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. See tingivat aga olukorra, kus kindlustusandja süveneb riski tegelikku olemusse ja sellesse, mida ta tegelikult kindlustas, alles pärast kahjujuhtumit.
«Kindlustusmaaklerina, olles kindlustusvõtjate esindajaks, näeme iga päev, et kindlustuslepingud ja kahjuks ka Eesti seadusandlus on kahjude hüvitamise osas kindlustusseltside poole kaldu,» tunnistab Fedotov
«Kindlustusmaaklerina, olles kindlustusvõtjate esindajaks, näeme iga päev, et kindlustuslepingud ja kahjuks ka Eesti seadusandlus on kahjude hüvitamise osas kindlustusseltside poole kaldu,» tunnistab Fedotov ja lisab, et eriti terav on probleem sätete osas, mis reguleerivad kliendi kohustusi olla kursis ja teavitada kindlustusandjat kindlustusriski mõjutavatest asjaoludest.
Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab riskiasjaolude õiguse eest samuti klient. «Tuleohutuse nõuded on hea näide sellest, kus kindlustusandja paneb kliendi õlgadele kogu vastutuse ja klient peaks olema kursis, mis normid Eestis üldse kehtivad, kustkohast neid leida ning kuidas neist aru saada. Kliente ei päästa isegi see, et päästeamet on näiteks hoone kasutusloale oma kooskõlastuse andnud,» toob Fedotov näite.
«Oleme seisukohal, et seadusega on kindlustusvõtjale pandud ebamõistlikult suur hoolsuskohustus – seda nii tarbija kui ka ettevõttest kindlustusvõtja vaatest. Mõtleme korraks meie endi kui kindlustusvõtjate peale. Kas me teame ja oleme ikka kindlad, et meie oma kindlustatud kodudes on kõik tuleohutuse viimaste nõuete mõttes korrektne? Või kust me üldse saame teada, kas on? Ja seda olukorras, kus isegi päästeameti kooskõlastus meile seda kinnitust ei pruugi anda,» tõstatab ta küsimuse.
Kuigi klient saab kindlustusandjat teavitada asjaoludest, ei saa inimeselt eeldada ega nõuda tuleohutuse eksperdiks olemist, ütleb Fedotov. «Siin peaks kindlustusandjatel lasuma hoolsuskohustus tutvuda kindlustatavate riskidega eriti olukorras, kus neil on võimalus kaasata selleks pädevaid riskihindajaid ja valdkonna eksperte ning küsides kindlustusvõtjalt kõik vajalikud küsimused juba kindlustamise momendil.»
Seadused tuleks üle vaadata
IIZI tegevjuhi sõnul teeb teda murelikuks ka küllalt tihti kõlav kindlustusandjate väide, et kindlustusvõtjate ainus ootus on kindlustuse «odav hind», mistõttu kindlustusandjad justkui ei saa ega peagi investeerima riski põhjalikku ülevaatamisse selle võtmise hetkel. «Kindlustusandjad keskenduvad oma toodete turustamisel eelkõige soodsale hinnale või soodustuse määra suurusele,» juhib Fedotov tähelepanu ja lisab, et odavale hinnale või suurele soodustusele rõhuval pakkumusel on tihti ka selge pahupool. «See tähendab, et kliendi õlule jääb vastutus, et kindlustatav risk oleks õigesti määratletud ning pakutav leping vastaks kliendi huvidele.»
Fedotovi hinnangul võis Pae tänava juhtum olla küll erakordne, kuid see ei tähenda, et kahjude hüvitamist puudutavatele regulatsioonidele ei peaks regulaatorid otsa vaatama. «Selle kahetsusväärse juhtumi üheks aluseks ongi asjaolu, et kindlustusandja arvamuse kohaselt pidi klient lisaks päästeameti kooskõlastusele ise veel teatud normidega kursis olema, mida kindlustamise hetkel keegi kliendilt ei küsinud. Seepärast ongi ääretult oluline kindlustuslepingute tasakaalustatus kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel ning eriti just kindlustusandja poolsel kahjukäsitluse teenuse osutamisel,» selgitab kindlustusekspert.
«Siinkohal on tervitatav, et finantsinspektsioon on selles suunas esimesi samme tegemas ja äsja väljastanud märgukirja kindlustusandjatele kahjukäsitluse ja remondiettevõttega koostöö ning kahju hüvitamise osas,» lisab ta lõpetuseks.