Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

KM: Eestile ei ole järgmisel aastal desünkroniseerimine aktsepteeritav

Copy
Kõrgepingeliin. Pilt on illustreeriv.
Kõrgepingeliin. Pilt on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Kliimaministeeriumi (KM) sõnul on Eesti korduvalt väljendanud valmisolekut tuua Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ajakava aasta võrra ettepoole, ent selle kiirendamine aastasse 2024 ei ole süsteemi tehnilisest valmisolekust ja sellest lähtuvast riskihinnangust Eestile aktsepteeritav.

Kliimaministeeriumi avalike suhete nõunik Martin-Erich Torjus rääkis BNS-ile, et Eesti valmisolek kiirendatud sünkroniseerimiseks sõltub peamiselt Eesti elektrisüsteemi tehnilisest valmisolekust. Tagatud peab olema kolm olulist elementi – energiajulgeolek, mõistlik hind tarbijatele ja võimalikult kiire liitumine.

Praegune poliitiline kokkulepe Balti riikide, Poola ja Euroopa Komisjoni vahel, mis võtab neid elemente arvesse, näeb ette sünkroniseerimise 2025. aasta lõpuks.

Sealjuures näeb omavaheline kokkulepe ette, et Balti riigid ühinevad Mandri-Euroopa elektrivõrguga ühiselt ehk pole ette nähtud, et Leedu teeks seda eraldi. Täna ei ole Leedu ka otsustanud, et nad seda teevad.

Samal ajal on Leedu avaldanud soovi Vene elektrivõrgust lahkuda juba järgmisel, 2024. aastal.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola ametnikud kohtuvad sel neljapäeval Brüsselis, et Euroopa Komisjoni vahendusel leida lahendus elektrivõrgu sünkroniseerimise konfliktile.

Rutakalt Vene võrgust lahti ühendamisel kasvavad riskid

Eesti elektri ja gaasi süsteemihalduri Eleringi kinnitusel ei ole Venemaa elektrisüsteemiga ühendatud olemine kuni planeeritud sünkroniseerimiseni Eesti varustuskindlusele oht; süsteemihalduri vaatest kasvavad riskid hoopis siis, kui rutakalt Vene võrgust lahti ühendada.

«On oluline mõista, et Eesti tegutseb Eesti tarbijate huvides ja meile on tähtis, et Eesti tarbijatel tuled põlevad ja välditakse ebavajalikke kulusid ka hoolimata Leedu poliitilistest ambitsioonidest,» ütles Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer BNS-ile.

Tänase seisuga näeb kolme Balti riigi, Poola ja Euroopa Komisjoni 2018. aastal sõlmitud kokkulepe ette, et sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub 2025. aasta lõpuks. Seni ei ole seda kokkulepet Eleringi kinnitusel muudetud.

 
Tagasi üles