Europarlament: elurikkust hakatakse taastama vähemalt viiendikul liidu territooriumist (13)
12. juuli 2023, 15:32
Euroopa Parlament kiitis täna napilt heaks olulise eelnõu bioloogilise mitmekesisuse taastamise kohta, millele olid vastu konservatiivsed saadikud, kelle sõnul see kahjustab põllumehi.
Eelnõu võeti vastu 336 häälega, vastu oli 300 ja erapooletuks jäi 13 saadikut.
Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20 protsenti ELi territooriumist.
Samas on enam kui 80 protsenti Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on ka Eesti pikka aega aktiivselt tegelenud elurikkuse hoidmise ja taastamisega. Hooldame ja taastame elurikkaid pärandniite, loome tingimusi kahjustunud märgalade looduslikkuse taastumiseks ning eemaldame veekogudelt kalade rändetõkkeid. Linnades juba tehakse pingutusi rohealade säilitamiseks ja linnaruumi elurikkuse parandamiseks.
«Eesti toetab tugevalt selle määruse ambitsioone ja seatud ühiseid eesmärke. Looduse hea seisund on meiega kodu jagavate liikide kõrval oluline ka inimesele. Näeme, et saame oma seniste tegevustega olla ka teistele Euroopa riikidele eeskujuks ja jagada kogemust. Kuid vaid meie pingutusest ei piisa. Elurikkuse kao pidurdamiseks ja looduse säilimiseks tuleb Euroopas tegutseda üheskoos,» sõnas minister.
Looduse taastamise määrus on Euroopas pälvinud palju kõneainet. Mitmed metsanduse-, põllumajanduse- ja kalandussektori esindajad olid määruse suhtes kriitilised, kuid Euroopa teadlaskond, avalikkus ning paljud suured rahvusvahelised ettevõtted väljendasid väga tugevat toetust. Euroopa Nõukogu lähenemises on sees väga palju paindlikkust, mis võimaldab liikmesriikidel seada eesmärgid just oma looduse seisundist ja vajalikest tegevustest lähtuvalt.
«Eesti ettevõtted on juba praegu tublid pingutama, et täita rohe- ja kliimaeesmärke. Ühised tingimused ja eesmärgid Euroopa Liidus võimaldavad meie keskkonnahoidlike ettevõtete ja põllumajandussektori positsiooni ühisturul veel parandada. Saame siin oma eeskuju pöörata konkurentsieeliseks,» rääkis Michal.
Looduse halb seisund ei kahjusta vaid meid ümbritsevat elurikkust, vaid mõjub halvasti ka majandusele. Koos elurikkuse kahanemisega väheneb ka meid ümbritsevate ökosüsteemide võime pakkuda meile olulisi looduse hüvesid, olgu nendeks tolmeldamine, kahjuritõrje või viljaka mulla hoidmine. Iga looduse seisundi parandamisse investeeritud euro toob looduse hüvede kättesaadavuse ja paranenud elukeskkonna abil tagasi hinnanguliselt 8–38 eurot. Heas seisundis ökosüsteemid panustavad kliimamuutuste leevendamisse, loodusõnnetuste ennetamisse, aga ka kvaliteetse vee, puhta õhu, heas seisundis mulla ja üldise heaolu tagamisse.
Riigikogulane Züleyxa Izmailova (Eesti 200) lisas sotsiaalmeedias, et Euroopa Parlamendi toetus looduse taastamise kavale aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamisele ja toidujulgeoleku tagamisele. «Vaid loodust taastades on võimalik vähendada kliimamuutuse ulatust ja juba tekitatud mõjuga võimalikult hästi toime tulla. Peame peatama elurikkuse vähenemise ja suunama kogu Euroopa elurikkuse taastumise teele,» märkis ta.
Määruse eesmärkide saavutamine eeldab siiski märkimisväärset rahastust. Euroopa Komisjon hakkab täpsema ülevaate saamiseks analüüsima, millised on rahastusvõimalused ja võimalikud puudujäägid.