LÜHIANALÜÜS ⟩ Elektritüli tõttu ähvardab Eestit Venemaa sabaraku staatus

Küsimus, millal peaksid Balti riigid end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendama, on tekitanud erimeelsusi Foto: Margus Ansu

Eesti, Läti, Leedu ja Poola ametnikud kohtuvad neljapäeval Brüsselis, et Euroopa Komisjoni vahendusel leida lahendus elektrivõrgu sünkroniseerimise konfliktile.

Leedu ja Eesti tülile lisab hoogu NATO tippkohtumine Vilniuses. Kuna tippkohtumise põhiteema on Vene oht, siis on Eesti poliitikutel väga raske Leedu survele vastu seista. Leedu eesmärk on, et kolm Balti riiki teataks augusti esimestel päevadel, et lahkuvad tuleva aasta veebruaris Venemaa elektrivõrgust.

Kui Eesti ja Läti järele ei anna, võib Leedu seada naabrid piinlikku olukorda, lahkudes üksi viit riiki liitvast BRELLi leppest (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgu sünkroniseerimise leping). See tähendab, et elektritraadid jäävad ühendatuks, kuid Leedu deklareerib end sõltumatuks. Eesti ja Läti jääksid sel juhul maailma silmis riikideks, kes tahavad majandussidemetest Venemaaga kasu lõigata.

Mis on Eesti pakutava kompromissi sisu, pole teada. Eleringi juht Kalle Kiik ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Eesti on valmis lahkuma Vene elektrivõrgust aasta varem – 2025. aasta algul.

Lahkumise Vene elektrivõrgust 2026. aastal leppisid Balti riigid kokku 2019. aastal.