Leedu Litgridi juht: eestlaste käitumine on suur pettumus

Leedu peaminister Ingrida Šimonytė (vasakult), Litgridi juht Rokas Masiulis ja Leedu energeertikaminister Dainius Kreivys pärast kümnetunnist elektrivõrgu lahti ühendamise katset tänavu aprillis. Foto: Lukas Balandis

Leedu elektri põhivõrku haldava Litgridi juhatuse esimees Rokas Masiulis ütles teisipäeval, et Eleringi juhid ei taha kiiresti Vene elektrivõrgust lahkuda, vaid teevad kõik, et seda edasi lükata.

Eesti, Läti ja Leedu elektri põhivõrk on praegu seotud Venemaaga, kes aitab hoida elektri sagedust. Balti riikide eesmärk on juhtmed läbi lõigata ja ühenduda ehk sünkroniseerida end Poola kaudu Euroopaga. Kolm Balti riiki leppisid mitu aastat tagasi kokku, et lahkuvad Vene elektrivõrgust 2026. aastal. Nüüd aga soovib Leedu seda teha juba järgmisel, 2024. aastal, kuid Eesti pole nõus.

Rokas Masiulis, öelge palun, miks on Leedule tähtis kiiresti lahkuda Vene elektrivõrgust, teha seda varem, kui Balti riigid on omavahel kokku leppinud?

Leedu jaoks on tähtis vähendada sõltuvust Venemaast. Elektriühenduse ja muude Vene sidemete läbilõikamine on meile väga tähtis. Me soovime igasugusest Vene mõjust vabaneda nii kiiresti kui võimalik, eriti arvestades seda, mis toimub praegu Ukrainas. Me usume, et pole õige lõigata kasu Venemaa elektrivõrguga ühendusest olemisest, seepärast tahame Vene võrgust kiiresti lahkuda.

Kas ma saan õigesti aru, et Vilniuse ja Tallinna vahel on erimeelsused elektrivõrgu Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise pärast?

Jah, me tõlgendame erinevalt tehnilisi uuringuid, mis on tehtud selle kohta, kas elektrivõrgud on tehniliselt valmis lahtiühendamiseks Venemaast ja sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga.

Gdański tehnikaülikool analüüsis, kas Balti riikide elektrivõrgud on valmis Venemaast lahtiühendamiseks. See on pettumust valmistav, kuhu analüüs viinud on. Poola teadlaste uuring näitas, et elektrisüsteem on sünkroniseerimiseks valmis, kuid Elering tegi väga targa käigu. See on detail, aga väga tähtis: kui Gdański analüüsi oli juba esitletud, nõudis Elering, et Poola teadlased kasutaks vananenud, 2009. aasta andmeid, mis näitasid, et Eestit ohustab elektridefitsiit.