Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirsi sõnul on teraks koristada planeeritava teravilja pind tänavu mullusest 3 protsenti väiksem ehk kokku 351 200 hektarit. Nisu on mullusest 5 protsenti, otra 4 protsenti, kaera 3 protsenti ja tatart 24 protsenti vähem. Nisu 173 000 hektarist on 85 protsenti talinisu. «Talinisu on endiselt populaarne, suvinisu kasvupind jääb aasta-aastalt väiksemaks,» märkis Kirs.
Mõnede teraviljade osas on pinnad ka suurenenud. Rukki kasvupind on mullusest 28 protsenti suurem ehk 17 000 hektarit ja tritiku pind 27 protsenti suurem ehk 6500 hektarit. Ka kaunviljade teraks koristada planeeritav pind on esialgsetel andmetel kokku suurenenud 9 protsenti ehk 53 300 hektarini. Põldhernest kasvatatakse rohkem, põlduba ning muud kaunvilja aga varasemast vähem.
Tehniliste kultuuride pinnad on vähenenud kõigi kultuuride osas kokku 14 protsenti. Rapsi-rüpsi pind kokku on vähenenud 12 protsenti, seejuures suvirapsi oma isegi 31 protsenti. Ka põllumaa mitmeaastaste söödakultuuride pind on esialgsetel andmetel vähenenud 8 protsenti.
Paljude muude kultuuride vähenemise arvel on kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind suurenenud 2,5 korda ehk 28 200 hektarini. Kui teraks kasvatatava teravilja pind on vähenenud, siis haljasmassiks koristada planeeritav tera- ja kaunvilja pind on suurenenud hüppeliselt – 2,2 korda ehk 24 200 hektarini. See võib aidata osaliselt kompenseerida muu söödabaasi vähenemist. Ka külvatud haljasmaisi pind on 18 protsenti ehk 19 000 hektarini suurenenud.
Avamaa köögivilja pind on alates 2017. aastast pidevalt vähenenud. 2023. aasta esialgsetel andmetel on kasvupind nüüd jälle vähenenud ja avamaaköögivilja kasvatatakse tänavu 1550 hektaril. Seda on 6 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Maasikaid kasvatatakse 560 hektaril, mida on 15 protsenti vähem kui aasta varem.