:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2023/07/11/15449362t1h8a60.jpg)
Norras avastatud uued fosfaadimaardlad on niivõrd suured, et sealt jätkub nii väetiste tootmiseks kui ka elektriakude tarvis tooraineid järgmiseks 50 aastaks.
Norra uued maapõue aarded tagavad elektriautode töötamise järgmiseks 50 aastaks (1)
Kaevandusfirma Norge Mining on avastanud Edela-Norrast tohutu maavarade leiukoha, kus muuhulgas leidub 77 miljardit tonni fosfaatkivimit, kirjutas The Economist.
Fosfaatkivimit kasutatakse fosfori tootmiseks, mis on paljude väetiste põhikoostisosa. Seda töödeldakse ka fosforhappeks, mida saab seejärel kasutada paljudes toodetes alates loomasöödast kuni arvutikiipide ja liitiumraudfosfaatakudeni, mida kasutatakse päikeseenergiasüsteemides ja elektriautodes.
Enne Norra avastust olid Haagi strateegiliste uuringute keskuse hinnangul suuremad fosfaaditootjad Venemaa, Hiina, USA ja Maroko. Venemaa sissetung Ukrainasse lõi aga kogu turu põhjalikult sassi, millele järgnes väetisehindade hüppeline tõus.
Venemaal ja Hiinal on pikka aega olnud märkimisväärne võim väetiste ja seeläbi ka põllumajandustoodete turul ja Ukraina sõja tõttu on teatud piirkondade varustuskindlus praegu tõsises ohus. Norge Mining’u juhtide sõnul annab nende viimane leid võimaluse mõnda neist riskidest maandada.
Lisaks fosfaatkivimile avastas kaevandusfirma maardlatest ka suures koguses titaani, mida kasutatakse lennukite ehitamiseks, ja vanaadiumi, mida kasutatakse terase tugevdamisel.
Kõigi nende mineraalide puhul sõltuvad nii Euroopa kui USA tootjad murettekitavalt palju ebausaldusväärsetest tarnijatest. Näiteks ostab Airbus poole oma titaanist Venemaa tootjatelt. Boeing ostab titaani Aafrikast, kuid selle tootmine seal võib minna Hiina kontrolli alla. Hiina, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia domineerivad aga seni vanaadiumi tootmises.