Ühele kohale sadu kandidaate: kuidas tänasel tööturul nooremarendajana tööd otsides silma paista?

Tarkvaraarendajad. Foto: Sigmund / Unsplash

IT-tööturule on järjest sisenemas uusi nooremarendajaid, kes otsivad esimest praktikakohta või esimest päris töökohta. Kui kogenud arendajal piisab tihti töö leidmiseks soovist vaid märku anda, siis nooremarendajatel on igale vabale ametikohale tihe konkurents. Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul on paratamatu, et töökoha saamiseks tuleb osata välja paista.

«Ühele nooremarendaja ametikohale võib olla sadu tahtjaid. Kuna igas ettevõttes saab alles õppivaid kolleege olla vaid mingi hulk – nende väljakoolitamine nõuab suuri ressursse – ning tänaseni leidub palju firmasid, kes noori ei palka, on pakkumise ja nõudluse suhe tugevalt paigast ära,» rääkis ta. «Seega on oluline, et esimese töökoha poole vaatavad noored mõistaks, kuidas suure massi seast silma paista.»

Nooremarendajat valides ei saa tööandja valiku aluseks võtta senist töö- ja elukogemust, mistõttu on peamisteks vaadeldavateks parameetriteks motiveeritus ja tehniline taiplikkus. 

IT-juhi sõnul on hea võimalus teiste seast välja paista tuua esile seniseid projekte, ilmestada oma huvi IT-valdkonna vastu ja näidata ettevõttele, miks peaks piiratud ressursse pühendama just talle. Hea on tudengiprojektide või huvitavamate koolitööde esile tõstmine, isiklikust huvist loodud projektide CVsse lisamine ning kõik muu, mis näitab, et valdkonnast ollakse rohkem huvitatud, kui mõni teine kandidaat.

«Nooremarendaja koolitamine täiesti iseseisvaks töötajaks võib võtta aastaid ja see on ettevõttele väga suur investeering. Seepärast ongi enne pühendumist oluline mõista, kas inimesel on päriselt huvi, tahe ja jaks see keeruline teekond läbida. Kui asja taga tõelist kirge pole, on raske katkestamata lõppeesmärgini jõuda,» selgitas ta.

Kandideerimistehniline pool on sama oluline

Teearu sõnul on võimalik šansse suurendada ka lihtsate kandideerimistehniliste nippidega. Näiteks on tööandja jaoks oluline ametikohaga klappiv CV, hea motivatsioonikiri ning reaalne arusaam sellest, millega ettevõte tegeleb ja visioon, kuidas saaks nooremarendaja eesmärkide saavutamsse panustada.

«Kui kandidaate on sadu ja 10 neist on loonud CV ja motivatsioonikirja, mis on ilmselgelt kohandatud konkreetse töökoha jaoks, on neid ka oluliselt julgem vestlusele kutsuda. Sa tead, et nad on päriselt pakkumise läbi mõelnud, mitte pole CVd pimesi tundmatusse loobitud,» rääkis ta. 

Ilmtingimata pole vaja luua iga kandideerimise jaoks CVd täiesti nullist, kuid kohandada tasuks seda siiski. Näiteks kui ettevõttes kasutatakse peamiselt mõnd kindlat programmeerimiskeelt, on mõistlik CVs esile tõsta just see. Niisamuti tasuks saata ettevõttele CV, mis on samas keeles kui töökuulutus. 

Kui asi jõuab juba vestluseni, on mõistlik enne ettevõtte tegevusega lähemalt tutvust teha ja olla valmis ka midagi töö kohta küsima. «Keegi ei eelda, et kandidaat suudab küsida süvatehnilisi küsimusi, aga vähemalt natukenegi õigesse suunda kalduvad ja kandidaati päriselt huvitavad küsimused aitavad esile tuua, et ta on rollist huvitatud, saab ettevõtte tegevusest aru ja mõistab, kas ja kuidas tema ettevõtte laiemasse pilti sobituda võiks,» sõnas ta.

Valituks osutumise juures on kõige olulisem oskus enda väärtus esile tuua. Võib olla kindel, et kandidaat, kelle CV on profiiliga klappiv, kes toob seal esile kasvõi 2-3 halvasti töötavat arendusprojekti ja kes suudab motivatsioonikirjas umbeski sõnastada, miks ta ettevõttesse sobiks, jääb värbajale silma, lisas ta.