:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2023/07/10/15448183t1h4353.jpg)
Eesti Gaas teenis mullusel energiakriisi aastal 95,2 miljonit eurot puhaskasumit, 3,5 korda rohkem kui aasta varem.
Ehkki maagaasi tarbimine vähenes Baltikumis ja Soomes mullu umbes 40 protsenti, kujunes pealtnäha keeruline aasta Eesti suurima turuosalise Eesti Gaasi jaoks üliedukaks. Tallinki suuromanikule Infortarile kuuluva energeetikakontserni müügitulu kerkis aastataguse ajaga võrreldes 165,9 protsenti ja jõudis esimest korda ajaloos teisele poole miljardi euro piiri.
Muljet avaldavad olid ka ettevõtte kasuminäitajad: puhaskasum kerkis 267,9 protsenti ja võrreldav kulumieelne ärikasum (EBITDA) 211,6 protsenti.
On ilmne, et Eesti gaasihiiu majandusnäitajatel aitas raketina taevasse paiskuda Vene tarneahelate katkemine ja Euroopas puhkenud gaasipaanika, mis hinna Euroopas lakke viis. Kui näiteks eile maksis Euroopa gaasikaubanduse hinnaaluseks oleval Hollandi TTFi gaasibörsil megavatt-tund 30 eurot, siis mullu oli aasta keskmine hind ligikaudu 130 eurot. Eesti Gaasi jaoks tähendas see, et oma põhitegevusest ehk maagaasi müügist teeniti mullu 890,2 miljonit eurot. 192 protsenti rohkem kui 2021. aastal!
/nginx/o/2023/07/10/15448185t1h3ede.jpg)
Ettevaatlik rahulolu
Ettevõtte juhi Margus Kaasiku sõnul polnud nemad siiski gaasikriisi ja hinnaralli peamised võidumehed. «Eesti Gaas ei tooda ise gaasi, vaid ostab selle maailmaturult ja müüb klientidele edasi. Tänasel volatiilsel turul ei ole gaasimüüjad ise võimelised sellises ulatuses riske võtma, vaid maandavad need erinevate finantsettevõtete vahel ära. Lihtsalt öeldes, kõrgest hinnast võidab ikka eelkõige gaasi tootja, mitte müüja. Kõrge gaasi hind suurendab meie krediidiriski ja finantseerimiskulu, seega sarnaselt tarbijaga on see väljakutseks ka müüjale,» kommenteeris Kaasik.
Eesti Gaasi juhi väitel pani nende tugevale majandustulemusele pigem aluse hoopis kiire olukorraga kohanemine ja panustamine õigetele kaartidele, mis avas tee uute tarnekanalite ja klientideni. «Meie edu taga on eelkõige üleminek LNG-le ja hoogne laienemine välisturgudel. Oleme LNG valdkonna arendamisega sihikindlalt tegelenud juba viimased seitse aastat ja saavutanud olulise edumaa, mistõttu olime pöördeks läänest ja laevadel saabuvale LNG-le piirkonnas kõige enam valmis,» täiendas ta.
Spekulatsiooniga, et ehk on rekordkasum siiski saavutatud ebakindlaid aegu ära kasutades ja gaasihinda põhjendamatult kõrgelt hoides, gaasihiid nõustuda ei taha. Ettevõtte teatel on nemad olnud kohalikul turul hinnalangetuste eestvedajad. «Alates novembrist on iga kuu gaasi hind meie koduklientidele langenud, kokku on gaasi hind langenud 86 protsenti,» lisas Kaasik, kelle teatel moodustavad Eesti Gaasi portfellist 94 protsenti ärikliendid.
Kuigi Eesti Gaas ajab äri nii Eestis, Lätis, Soomes, Leedus ja Poolas ning on suutnud viimase kolme aastaga oma turuosa Balti-Soome gaasiturul kolmekordistada, 17,5 protsendini, tuli eelmise majandusaasta suurim käive, 455 miljoni eurot endiselt siiski Eestist. Seejuures oli Eesti Gaasi möödunud aasta suurklient riigiettevõte AS Varude Keskus, kellele müüdi gaasi ligi 80 miljoni euro eest. «Suurima gaasimüüjana tundsime keerulisel ja segasel ajal vastutust ja osalesime ka Varude Keskuse riigihangetel ning aitasime tagada Eestile strateegilise gaasivaru. Olime ju aasta tagasi olukorras, kus mõned müüjad olid uute pakkumiste tegemisest loobunud ning laiemalt räägiti vajadusest gaasi tarbimist piirata. Kui Leedul oli oma terminal ja Lätil oma hoidla, siis vajas ka Eesti endale samuti lisakindlust varustuskindlustuse tagamisel,» meenutas Kaasik, tahtmata täpsustada, kui tulusaks gaasi müümine riigile kokkuvõttes osutus.
Suur kasvusoov
Kui mullu sügisel oli Eesti Gaas varustuskindlusega seotud riskide üks eestkõnelejaid, siis tänavu suvel enam gaasinappuses probleemi ei nähta. «Meie varustuskindluse olukord on väga hea ning gaasi hind on langenud ja stabiliseerumas. Tuleb olla tänulik keskmisest soojemale ilmale ja sellest tulenevalt väiksemale gaasivajadusele, samuti äritarbijate paindlikkusele energiaallikaid asendada ja kombineerida,» kirjutas Kaasik majandusaasta aruandes, lisades, et soodsate asjaolude kokkulangemisel ei saa välistada, et gaasi turuhind püsib alla 60 euro/ MWh pikemalt.
Eesti Gaasi omanikettevõte Infortar plaanib aga järgmise kolme aasta jooksul investeerida energeetika ja kinnisvara valdkonda kokku 250 miljonit eurot. Kaasiku sõnul on nende lähiaastate eesmärk gaasimüügi mahtu kahekordistada ja jõuda 20 teravatt-tunnini. Võrdluseks, Eesti aasta tarbimine on umbes 3,5 teravatt-tundi. «Näeme, et tegemist ei ole ühekordsete tulemustega, vaid et õiged otsused LNGsse ja välisturgudele investeerida aitavad meil kindlustada pikaaegset edu.»
Seejuures usutakse Eesti Gaasis, et maagaas tervikuna naaseb Euroopas üleminekukütusena konkurentsi. «Mitmed suured tööstusettevõtted, kes vahepeal alternatiivseid kütuseid kasutasid, on pöördumas gaasile tagasi. Ka kodude jaoks jääb gaas mugavaks ja mõistlikuks energiaallikaks,» kirjutas Eesti Gaasi juhatuse esimees oma pöördumises.