Kukkuva rubla eest ei saa enam eurosentigi

Venemaal ootavad ostjaid Valgevene poeketi Swed House ehk Rootsi Maja kauplused. Mööblit, kodutekstiile, köögitarbeid ja muud säärast pakkuv kett valmistab nii IKEA toodete analooge kui ka omaloomingut. Foto: Sergei Ilnitsky/EP/Scanpix

Vene rubla kurss on koos energia ekspordist laekuva tuluga kukkunud musta auku. Kremli hinnangul aga on kõik kõige paremas korras: inflatsioon ja tööpuudus väikesed, inimeste sissetulekud ja majandus vaatamata sõjale kasvavad.

Mõni päev tagasi võrdlesid ajakirjas Time akadeemikud Jeffrey Sonnenfeld ja Steven Tian Venemaa agressiooni majandusmõju ennasthävitava kaosega. «Kaugel valitsevast narratiivist selle kohta, kuidas Vladimir Putin rahastab oma sissetungi, on see tegelikult Vene majanduse halastamatu kannibaliseerimine,» kirjutasid majandusteadlased. «Sõjategevuse kütteks põletataks justkui mööblit elutoas, kuid avalik toetus sellisele käitumisele hakkab raugema.»

Venemaal kulub sõjapidamisele hinnanguliselt kuni 900 miljonit eurot päevas, mistõttu kasvas idanaabri eelarve puudujääk esimesel poolaastal ligi 30 miljardi euroni. Sellist näitajat kardeti alles aasta lõpuks.