Kaubanduskoda ja tööandjad taunivad Osaka Expol mitteosalemist

Osaka Expo 2025, kuhu riik kulude kokkuhoiu pärast ei lähe. Samal ajal lennutati umbes 50 inimest kliimakohtumisele Dubaisse. Foto: Mirko Kuzmanovic / shutterstock.com

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit kritiseerivad Eesti mitteosalemist Osakas 2025. aastal toimuval Expol ning leiavad, et maailmanäitustel osalemise otsustusprotsessid peavad tulevikus olema selgemad.

Pöördumises erinevate ministeeriumite ning riigikogu väliskomisjoni poole toovad ettevõtlusorganisatsioonid välja, et toetavad Eesti osalemist Osaka maailmanäitusel ning on üllatunud, et Eesti ei osale, kuigi varasemalt oli teadaolevalt ametlik osalemisotsus olnud positiivne.

Samuti osutatakse, et arusaamatu on olnud ka asjade käik, kuidas ja miks jõuti olukorrani, kus eraldi paviljoni asemel pakuti Eestile võimalust osaleda ühispaviljonis koos Läti ja Leeduga, mis ettevõtlusorganisatsioonidele teadaolevalt on jätkuvalt võimalik, kuid millest on Eesti otsustanud loobuda. Organisatsioonide sõnul oleks ühispaviljonis osalemine jätkuvalt realistlik ja parem lahendus, kui üldse Expolt eemale jäämine. Ühispaviljoniga osalevad ka Põhjamaad.

Koja ja tööandjate hinnangul on Eesti kui väikeriigi jaoks tänases geopoliitilises situatsioonis jätkuvalt eriti oluline kasutada ära kõik võimalused enda nähtavamaks tegemiseks ning oma loo rääkimiseks. Samuti rõhutatakse, et riigi tuntuse suurendamine ei tähenda üksnes selle ettevõtjate otsest tutvustamist või ettevõtlussidemete loomist, vaid on oluliselt laiem, hõlmates nii kultuurilisi kui diplomaatilisi sidemeid, nende loomist ja tugevdamist. Pöördumises rõhutatakse, et teadaolevalt oleks Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kes maailmanäitusel ei osale.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et nii naaberriikidest kui ka Jaapanist on tuntud huvi, miks Eesti ikkagi Expol osaleda ei soovi. «Rahaline kulu, mis osalemisega kaasneb, on kindlasti oluline, kuid ainsa Euroopa riigina Expolt kõrvale jäädes kaasneb sellega kindlasti negatiivne sõnum, mida tuleb samuti arvestada,» nentis ta ning lisas, et edaspidiseks tuleb leida selgem viis, kuidas ja millal riigipoolse osalemise üle otsustatakse, et vältida mitmekordset ümberotsustamist ja tagada piisav aeg ettevalmistusteks.

Pöördumises leiavad organisatsioonid, et Eesti maailmanäitusel osalemise otsused on vajalik teha esimesel võimalusel pärast korraldajariigi väljakuulutamist ning pidada seejuures kinni korraldajate poolt antud tähtaegadest.

Lisaks tuuakse välja, et kojale ja tööandjatele teadaolevalt tulnuks Eestil esitada Osaka Expol osalemiseks ametlik sooviavaldus B-paviljoni saamiseks juba enne 31. detsembrit 2021, kuid vastavad taotlused esitati Expo sekretariaadile esmakordselt 8. juunil 2022 ning täiendavalt 10. jaanuaril 2023.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on vaja kutsuda kokku arutelu, kaasates asjakohaseid ministeeriume ning huvigruppe ja leppida kokku põhimõtteline otsustusprotsess, koos vastutajatega ja tähtaegadega, järgnevate maailmanäituste osalemise kontekstis, et tagada õigeaegne, korrektne ja läbimõeldud protsess ning selle arusaadavus nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, mis võimaldaks vältida tulevikus sarnaseid olukordi.