Lenno Uusküla: eksport Venemaale suurenes. See on ebameeldiv üllatus

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Erakogu

Kaubandus Venemaaga on aktiivne. Kui kogu eksport vähenes, siis eksport Venemaale hoopis suurenes, tõdeb Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla tänast statistikaameti väliskaubanduse statistikat kommenteerides. 

Eesti eksport langes juba eelmise aasta teises pooles

Nii nagu tööstustoodangus, on näha stabiilsust sellel aastal ka kaupade ekspordis. Ekspordi langus eurodes toimus juba eelmise aasta lõpus. Käesoleval aastal on kaubanduse statistikas näha stabiilsust. Sama tendentsi on näha ka tööstustoodangus. Kuna kaks kolmandikku tööstustoodangust läheb ekspordiks ning tööstustoodang on sel aastal olnud stabiilselt madal, siis need on sama fenomeni kaks väljendust.

Töötlevas tööstuses on oodata jätkuvalt uudiseid ettevõtete sulgemisest. Samas tulevad turule uued ettevõtted ja pakuvad töökohti, kuid ootused töötajatele on teistsugused kui suletavatel töökohtadel olid. Osad pered satuvad ülemineku jooksul keerulisse olukorda.

Eksport Venemaale on hiljuti hoopiski suurenenud

Venemaaga kaubandus siiski on aktiivne. Kui kogu eksport vähenes võrreldes eelmise aastaga, siis eksport Venemaale hoopis suurenes. Võrreldes aastataguse ajaga umbes 10% ja jaanuariga võrreldes 5%. Üldise ekspordi languse kõrval on selline areng ebameeldivalt üllatav.

Venemaa naabrina on Eesti positsioonis, kus kaubandus läbib Eestit rohkem sest Ukrainast Venemaale on kaubateed kinni. Samuti käib sanktsioonidega kohenemine ja sanktsioonide ülekavaldamine. Eesti roll siin on mõnes mõttes oodatav, kuid poliitiliselt väga ebameeldiv. Ilmselgelt on üksjagu ettevõtjaid, kes kauplevad Venemaaga või siis pigistavad silma kinni kui päritoluriik paberites kahtlane tundub.

Kaupade ekspordi tulevik ei ole roosiline

Nii nagu ei ole Eesti töötleval tööstusel leida lihtsaid lahendusi sest odava Venemaa puidu ja metalli töötlemine ja Skandinaaviasse vahendamine ei ole praegu võimalik. Kui Skandinaavia majandused taastuvad, siis saavad need ettevõtted taas paremasse positsiooni, kuid sellegipoolest tervenisti sõjaeelne olukord ei taastu sest toorainet on puudu ning see tuleb hankida kõrgema hinnaga.

Need ettevõtted, kes varustasid Kesk-Euroopat on arvatavasti viimas oma tootmist Euroopa suurtele riikidele lähemale. Nii Ukraina kui ka Poola on selles oas väga heal positsioonil sest turud ja toormed on lähedal ning palgad madalad.

Ainus lahendus on taaskord kaubanduse struktuuri muutus. Eesti majandus on pidanud end uuendama lõpmatu arv kordi. See aeg ei ole taaskord erand. Jällegi on vaja otsida uusi tooteid, millel on kõrgem lisandväärtus ning mida saab eksportida kaugematesse riikidesse väiksema kuluga. Ainult nii saab maksta kõrgemat palka, mida Eesti töötajad hinnatõusu taustal väga ootavad.

Kaupade kaubandusdefitsiit püsib

Eesti importi dikteerib praegu kaupade uuesti eksportimine. Kohalikku suurt nõudluse kasvu paista ei ole. Kaubanduspuudujääki võiks kasvatada suureneb investeerimise vajadus, mis tähendab investeeringute või investeerimiskaupade sissevoolu.