Ta lisas, et kuigi sõltuvalt ajast ja oludest on neid, kes oma laenude tasumisega hätta jäävad, kord rohkem, kord vähem, võib laias laastus öelda, et pangaväliste krediidiandjatega sõlmitud tarbimislaenu lepingute puhul on ligi neljandik kliente viivitanud tagasimaksetega.
Statistika näitab, et pankade kliendid tagastavad oma laenusid eeskujulikumalt kui pangaväliste krediidiandjate kliendid. Finantsinspektsiooni aruandest 2022. aasta viimase kvartali kohta nähtub, et sama aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate laenudest viivises vaid 6 protsenti, kuid pangaväliste krediidiandjate laenudest 22 protsenti. Siinkohal on vaja teadvustada, et võrreldes pankade tarbimislaenudega ja pankadega seotud krediidiandjate laenudega on summad väiksemad, tähtajad lühemad ja intressid kõrgemad (ja sellest tulenevalt ka krediidikulukuse määr kõrgem).
Laenuvõtjate huvid laenuandjatest vähem kaitstud
Laenuvõtjate ja võlgnike huvid ning õigused on võrreldes krediidiandjate ning võlgade sissenõudjate omadega vähem kaitstud, kuna tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole siduvad; maksekäsu kiirmenetluses ei pea kohtud võlgniku vastuväidete puudumisel võla sissenõudmise õiguslikke aluseid kontrollima; võlgade kokkuostmine toimub riikliku järelevalveta. Kui krediidiandjal on võimalik lihtsalt ja piisavalt hea hinnaga vabaneda nõrgemate laenuvõtjatega sõlmitud lepingutest, neid edasi müües (inkassoettevõtetele), siis see maandab krediidiandja riske ning võib vähendada soovi hinnata põhjalikult laenuvõtja krediidivõimelisust enne laenuandmist.
Kuigi krediidituru regulatiivse keskkonna kitsaskohad ja riskid on olnud kaua teada ja nende lahendamiseks on aastate jooksul välja töötatud nii seaduste väljatöötamise kavatsusi kui ka eelnõusid, on mitme väga vajaliku eelnõu menetlemine tihti takerdunud kas juba ministeeriumite kooskõlastusprotsessis (kooskõlastuse andmata jätmise põhjus on olnud eelnõu ebaküpsus, kooskõlastamine võtab väga kaua aega) või riigikogu menetluses (õiguslikest lahkarvamustest tekkinud ebakindluse tõttu). Valdkonna õigusraamistiku ümberkujundamine on seetõttu olnud aeglane ja veninud, riskid realiseeruvad ning tarbijad, hoiustajad ja investorid saavad kahju. Tuleb teadvustada, et isegi kui vajalik õigusruum saaks kujundatud, võtab aastaid aega ka selle rakendamine, tehniliste lahenduste loomine jms.