Eesti päritolu kaupade eksport kukkus viiendiku võrra
10. juuli 2023, 09:11
Statistikaameti andmetel vähenes selle aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15 protsenti ja import 13 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes enam kui viiendiku võrra.
Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli mais kaubavahetuse vähenemist märgata paljude peamiste partnerriikidega. «Kui Euroopa Liidu riikidega vähenes eksport 6 protsenti ja import 5 protsenti, siis eriti märgatav oli vähenemine Euroopa Liidu väliste riikidega, millega eksport vähenes 33 protsenti ja import 38 protsenti. Venemaa ei ole enam Eesti 10 peamise impordipartneri hulgas, see on nii peamiselt mineraalsete kütuste ja puittoodete sisseveo vähenemise tõttu,» selgitas analüütik.
Mais eksporditi Eestist kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning puitu ja puittooteid. Kõige enam ehk 248 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi vähenemine vastavalt 43 ja 40 miljoni euro võrra.
Enim kasvas mullusega võrreldes transpordivahendite ja mehaaniliste masinate eksport. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes mullusega võrreldes neli protsendipunkti, moodustades tänavu mais 65 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade eksport langes aastaga 21 protsenti.
Eesti peamised ekspordipartnerid mais olid Soome, Läti ja Rootsi. Soome eksporditi kõige enam elektriseadmeid, sealhulgas staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat, ning Rootsi elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid.
Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi mullusest vähem elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse mineraalseid tooteid, sealhulgas mineraalseid õlisid. Kõige enam kasvas kaupade eksport Leetu, kuhu viidi mullusest enam transpordivahendeid, sealhulgas sõiduautosid, ning Hollandisse, kuhu eksporditi enam mineraalseid tooteid, sealhulgas mineraalseid õlisid.
Kaupadest imporditi mais enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Kõige rohkem ehk 170 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import. Järgnesid metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete sisseveo vähenemine. Kõige enam kasvas transpordivahendite, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning elektriseadmete import Eestisse.
Eesti peamine impordipartner mais oli Soome, järgnesid Saksamaa ja Läti. Soomest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, sealhulgas mittealkohoolseid jooke.
Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Leedust ja Lätist, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi Eestisse vähem mineraalseid õlisid, Leedust naftaõlisid ja Lätist maagaasi. Kõige enam kasvas kaupade import Kasahstanist, kust toodi Eestisse mullusest enam mineraalseid tooteid, sealhulgas naftaõlisid.