Kuritegu ilma ühegi ohvrita: mis peitub valitsuse treitud Eesti uues vihakõneseaduses?

SAPTK meeleavaldus abieluvõrdsuse vastu Toompeal. Tulevikus peab väljaütlemistega väga hoolikas olema - karmid sõnad võivad kolmeks aastaks vangi viia. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa Liidu sanktsioone kartev valitsus saatis riigikokku vihakõneseaduse, mis toob Eesti rahvale uued reeglid.

Vihakõneseadus liikus juunikuus edasi riigikokku, justiitsministeeriumi eesmärk on, et see jõustuks juba tänavu sügisel. Tegu on praeguse valitsuskoalitsiooni sooviga, see lõpuks seadusesse vormida.

Eelnõu koostajad ütlevad, et plaan on vihakõneseadust kasutada üksnes äärmuslikel juhtudel. «Eelnõu järgi saab olema karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist,» ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner: