Kõige veidram kriis: Euroopa upub odavasse veini

Töö veiniistanduses. Pilt on illustratiivne. Foto: PABLO PORCIUNCULA/Scanpix

Kuna Euroopa rahvas ägab hinnatõusu käes ega jaksa enam paljusid kaupu osta, on paljud riigid veiniga üle ujutatud. Kriis on nii tõsine, et mängu sekkus Euroopa Liit.

Probleem on järgmine: viinamarjakasvatajatel oli päris hea veiniaasta, aga kõrge inflatsioon on tekitanud olukorra, kus inimesed ei taha enam nii palju raha veini peale kulutada. Seepärast jääb veinitootjatel liiga palju veini üle ning seda pole nüüd kuhugi panna. Iseenesest on üks kiire variant, kuidas kaubast lahti saada: hinda langetada. Kuid Euroopa Komisjon kirjutab, et turuhindade langus toob kaasa sissetulekute kahanemise veinitootjate jaoks.

Euroopa Liidus kasvas peale 2022. aasta saagikoristust veinitootmine 4%, kuid juba varasemast aastast oli toodangut 2% rohkem üle kui tavaliselt. Samal ajal kukkus tarbimine drastiliselt: Itaalias 7%, Hispaanias 10%, Prantsusmaal 15%, Saksamaal 22% ning Portugalis tervelt 34%. Abi pole ka ekspordist, sest käesoleva aasta esimeses kvartalis suudeti eksportida 8,5% vähem kui aasta varem.

Veini üleküllus pole Euroopas ühtlaselt jaotunud, peamine mure näib olevat punaste ja roosade veinidega osadest Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali piirkondades.

Kui nüüd tarbijana võiks arvata, et veini üleküllus toob kaasa langevad hinnad, siis andis Euroopa Komisjon endast parima, et seda ei juhtuks.

Siin leidis Euroopa Komisjon kohe lahenduse. Selle asemel, et toodangu hinnal langeda ja inimestel rohkem osta lasta, tuleb teha teisiti.

Nimelt lubatakse «turukriisi» tõttu juba destilleeritud veini turult eemaldada ning destilleerimise kaudu saadud alkoholi vaid väljapool toiduainetööstust kasutada – ikka selleks, et «konkurentsi ebakõlasid» vältida.